maavaldus säilis ja isegi suurenes pidurdas põllumajanduse langust. Riigkorraldus: *Riigipea oli keiser e Basileus seadusandlik ja kohtuvõim tema valduses, sõjaväe kõrgeim juht, piiramatu võimuga *piiratud volitustega riiginõukogu ja senat *keisrile allusid kõrgemat usujuhid, hiljem ei pidanud Rooma paavst ennast alluvaks, Konst patriarh jäi siiski truuks *eksisteerisid keiser Justinianuse ajal Tsirkusepartei e deemosed e Hipodroomiparteid, vankri juhte pooldavatest linnaelanikud moodustasid erinevaid usulised parteisid) *keiser andis maad feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest *kuni 11.saj määras uue keisri vana keiser, hiljem isalt pojale *hierarhia *talupoegadel maksukohustus, küla vastutas võlglaste eest. Justinianus: 6. saj purustas vandaalide väe, Bütsantsi sõjaväekorraldus: palgaarmee; teemad e
lõhenes ka üksmeelne usk(kreeka katolik ja rooma katolik) 2 VALITSEMINE: Riigijuhtiisel võeti eeskuju Rooma imeeriumilt, hõlbsustati bürokraatiaaparaadiga. Võim kuulus keisrile e. basileusele jumala väljavalitu, kohtumõistja, sõjemees, väejuht jne. Tema võimu piiras mõnevõrra riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioon(deemos e. tsirkusepartei). I ÕITSENGUAEG: Keiser Justinianus I valitsemisajal 527-565.aastatel. Püüdis taastada Rooma riigi kunagist võm, vallutades lühieseks ajaks uuesti Itaalia, Põhja-Aafrika ja osa tänapäeva Hispaaniast. Ta andis välja tsiviilõigustekogumi sõjalisürokraatlikust monarhiast. Ta surus aha ka Nika ülastõusu lastes väepealikel Hipodroomil tappa üle 30 000inimese. Tähtsaks sillaks Õhtu-ja Hommikumaade vahel Said kasumit orjade, siidi, sameti, klaasi, relvade jm läbiveo eest.
annaabi.ee 
