garanteerib 2016. aastal 85 protsenti Eesti elektritarbimise tipuvõimsusest, ja seda valdavalt põlevkivielektri näol. Selleks aga, et katta Eesti elektrienergia nõudlus sellises mahus kodumaisest põlevkivist toodetud elektriga, peab Narva energiaplokkide renoveerimine jätkuma seda nii nende tehnilise seisundi kui ka karmistuvate keskkonnanõuete tõttu. Renoveerimise järel hakatakse põlevkivi põletama tsirkuleerivas keevkihis, mis võimaldab väiksema kütusekuluga toota rohkem elektrit kui praegu, saastades samas keskkonda oluliselt vähem. Tänaseks on Eestis üles seatud rohkem kui 2200 MW genereerivat võimsust. Suurimad elektrijaamad asuvad Narva lähistel. Narva elektrijaamades toodetakse rohkem kui 90% Eestis tarbitavast elektrienergiast. Samas on need soojuselektrijaamad ka meie kõige suuremad CO2 õhku paiskajad, mida peetakse keskkonnaohtlikuks gaasiks. Võrreldes teiste
See võimaldab oluliselt paremini ära kasutada kogu kolde mahu kütuseosakeste põletamiseks, aga samuti väävliühendite sidumiseks kütusele lisatud või kütuse mineraalosas endas karbonaatsete ühenditega. Tsirkuleeriva keevkihi puuduseks tuleb pidada mõningate kütuste tuhaosakeste ülemäärast peenenemist tsirkulatsiooni käigus mistõttu kuumast tsüklonist väljuvates suitsugaasides sisalduv tuhk on väga peeneteraline. Põlevkivi põletamise katsed tsirkuleerivas keevkihis (Foster Wheeler`i, Lurgi Lentjes`i ja AAB Combustion Engineering katsestendides) näitasid selle tuha intensiivset peenenemist. Peenenemisprotsessi tulemusena suureneb oluliselt peeneteralise tuha mass, mis ei separeeru suitsugaasidest välja katla konvektiivsetes suitsukäikudes ega multitsüklonis. See tekitab probleeme lendtuha väga peene fraktsiooni püüdmisel ja suitsugaaside puhastamisel. 53(113)
kolde mahu. Neile lisanduvad ka tuha ja koksi osakesed mis uuesti koldesse satuvad. Tsirkuleeriva keevkihi puhul kasutatakse paremini ära kogu kolde mahtu kütuse osakeste põletamiseks ja väävliühendite sidumiseks kütusele lisatud või kütuse mineraalosas leiduvate karbonaatsete ühenditega. Tsirkuleeriva keevkihi puuduseks loetakse tuhaosakeste ülemäärast peenenemist, mis suurendab elektri või kottfiltrite koormust lendtuha püüdmisel. Tsirkuleerivas keevkihis on osakeste kiirus 3-8m/s. Joonis 10-7. Tsirkuleeriva keevkiht koldega katelseade Joonis 10-8. Tsirkuleeriva keevkihiga kaasaegne katelseade Rõhu all keevkiht Kütuse ülerõhul põletamise tehnoloogia kasutamine võimaldab märgatavalt suurendada soojusjõuseadme kasutegurit võrreldes tavalise atmosfääri rõhul töötava jõuseadmega. Selle põhjuseks on kombineeritud gaasi-auru ringprotsessi kasutamine.
annaabi.ee 
