Üks suur või mitu väikest kaitseala (SLOSS) käsitlus. Taksonite harulduse tüübid (Rabinowitzi jaotus). "Linné puudujääk" ja "Wallace'i puudujääk" looduskaitse biogeograafias. Looduskaitse biogeograafia kaks lähenemist: esindatus ja "kuum punkt". Maa keskkond bioloogilise mitmekesisuse määratlejana. Bioomid. Bioomide seos temperatuuri ja sademetega. Biomassi ja produktsiooni jaotus eri bioomides. Päikese energia muutus laiuskraaditi. Tuulte muster (Hadley tsirkulatsiooniringid). Coriolise efekt. Hoovused. Sademete muster, seos ookeaniga ja mäestikega. Kõrguse jahutav efekt. Kõrgusvööndilisus. Kliima varieeruvus. Mulla niiskusetingimused, evapotranspiratsioon. Mulla tekke peamised protsessid. Veekeskkonna ulatus ning jaotumine. Mageveekeskkond: kihistumine, toitained. Ookeani soolsuse ja temperatuuri varieerumine. Biogeograafia simulatsioon (BGSIMweb). Simulatsiooni põhimõtted, protsessid ja nähtused, mida saab uurida. BIOOMID Polaarpiirkonnad
troopiline lehtmets, troopiline vihmamets · Maismaa keskmisest suurema biomassiga bioomid: taiga, pv lehtmets, pv vihmamets, tr lehtmets, tr vihmamets Päikese energia muutus laiuskraaditi. Ekvaatori piirkonnas on Päikese energia tugevam. Samuti on temperatuur suurem Lõuna-Aafrikas. Bioome määrab päikesekiirguse või soojuse hulk pinnaühiku kohta. Mida pooluste suunas, seda väiksemaks läheb päikese intensiivsus. Tuulte muster (Hadley tsirkulatsiooniringid). Maailma tuulte mustri fundamentaalne ühik. Erinevate piirkondade maapinna soojenemise erinevustest, adiabaatilisest jahtumisest, ja konvektsioonist tingituna on moodustunud püsivad koridorid, kust soe õhk atmosfääri ülemistesse kihtidesse kerkib ja seal jahtudes omakorda alla tagasi langevad. Õhuvoolude vertikaalne liikumine tekitab omakorda horisontaalseid liikumisi ehk tuuli, ning samuti kujundavad need liikumised niiskusreziimi. Coriolise efekt.
annaabi.ee 
