omavad elektriajameid ja omatarve on 4-7% (15% gaasreaktoritel). Omatarbe toiteks kasutatakse: . generaatoripingele lülitatud omatarbetrafod . reaktorite kasutamine generaatoripingel . reservtrafod, mida toidetakse süsteemist . gaasturbiin-generaatorid . diiselgeneraatorid (500kW) . akud Soojuselektrijaamade põhilised omatarbeseadmed on järgmised, suitsuimejad, puheventilaatorid, kütusesöötjad, hüdrotuhaärastussüsteemi pumbad, elektrifiltrid, toitepumbad, tsirkulatsioonipumbad, kondensaadipumbad, turbiini ja generaatori õlituspumbad, generaatori jahutuspumbad, võrgupumbad. Elektrilise omatarbe võib jaotada kahte gruppi: omatarve, mis sõltub jaama (ploki) koormusest; omatarve, mis ei sõltu jaama (ploki) koormusest. Esimesse gruppi kuuluvad kõik omatarbeseadmed mis on seotud ühe põhiagregaadiga (katel, turbiin, soojusvõrk jne). Teise gruppi kuuluvad järgmised seadmed:
minemine mõnele muule kütuseliigile ei ole otstarbekas. Lisaks leiti, et kõige vähekulukam oleks aurukatelde ümberrekonstrueerimine veesoojenduskateldeks.47 Tööde algus oli esialgselt kavandatud 1996. aasta kevadeks ja suveks, kuid kuna EBRD poolt taotletud laenu saamine venis, siis sai alustada alles kütteperioodi alguses ehk 1996. aasta septembris.48 Renoveerimistööde käigus ehitati kaks DKVR 6,5-13 aurukatelt ümber Petro õlipõletitega veesoojenduskateldeks, vahetati tsirkulatsioonipumbad, soojusvahetid ja renoveeriti kaugküttetrass pikkuses 284 m. Lisaks paigaldati katlamajja AS-i TERMEST poolt 1,9 MW võimsusega katel K-110, mis tegi võimalikuks anda Tamsalu elanikele suvel sooja vett, mis eelnevalt kasutatud DKVR aurukateldega oli liialt kulukas.49 Ajapikku muutusid aga ümberehitatud DKVR 6,5-13 aurukatlad ebatõhusateks kütteallikateks. Sellel põhjusel lammutati 2001. aastal esimene veesoojenduskatel, kuna 47 Tamsalu ajalugu 1991-2000. (2000). Tamsalu raamatukogu
- Aktiveerida peamasinate jahutusveesüsteemi kontrollerid - Avada kontrollõhu ventiil ja käivitusõhu ventiil, kontrollida rõhku ja lasta sete välja - Panna peamasinate kütuselatid asendisse STOP ja ajada peamasinaid ringi suruõhuga vähemalt 2 sekundi jooksul - Sulge inidkaatorklapid, ava õhu kraanid õliudu detektorisse - Aseta kütuselatid asendisse WORK - Teha lampide kontroll kontrollruumis - Käivita utiilkatelde tsirkulatsioonipumbad ja juhtõhk 36 - Käivita peamasinad - Käivita masinaruumi ventilaatorid - Lülita sidurid sisse - Lülita masinad konstantsetele pööretele - Lülitada diiselgeneraatorid kahe generaatori režiimi - Anda juhtimine üle sillale - Anda sillale teada, et peamasinad on valmis väljumiseks Peamasinate ja abimaisnate teenindamine töö ajal, vahimotoristi kohustused
nende ajamite ja servomootorite korrasolekut. Kui utilisatsioonikatel omab möödavoolu gaasikäiku (baipass), on peamasina madalatel koormustel otstarbekas heitgaasid suunata katlast mööda, kuna nii välditakse küttepindade kiiret saastumist tahmaga ja heitgaaside madalast temperatuurist tingitud madalatemperatuurilist korrosiooni väävelhappe väljakondenseerumise tõttu küttepindadele. Utilisatsioonikatelt võib veega täita nii seisva kui töötava peamasina puhul, tsirkulatsioonipumbad on soovitav töösse rakendada peale peamasina käivitamist. Katla töö ajal tuleb perioodiliselt kontrollida veetaset aurukollektoris või –separaatoris, auru ja toitevee rõhku ja temperatuuri, heitgaaside temperatuuri enne ja peale katelt, gaasitrakti takistust ning vee kvaliteeti. Perioodiliselt tuleb puhastada küttepindu ja teisi heitgaasidega kokkupuutuvaid katlaelemente tahmast ja gudroonist. Jälgida tuleb katla kere hermeetilisust ja viivitamatult parandada gaasilekked.
annaabi.ee 
