ööpäevast pikemad rütmid Lisaks keskkonnatsüklitele seotud ka organismi sisese rütmiga Nt. innatsüklid, sigimine, ränded, talveuni 34. Tsirkadiaansed rütmid Tsirkadiaansed e. ööpäevased rütmid Umbes 24-tunnise intervalliga toimuvad rütmid · ladina keeles- Circa - "umbes", diem - "päev" Kõige rohkem seotud öö ja päeva vaheldumisega Nt. ainevahetuse muutumine, aktiivsus, toitumine, uni, hormoonide taseme muutused, aju aktiivsuse muutumine 35. Tsirkadiaanseid rütme mõjutavad tegurid Valgus · Kehatemperatuur · Sotsiaalsed kontaktid · Söömis- ja joomiskäitumine · Õhurõhk · Pineaalnääre Melatoniini tootmine toimub pineaalnäärmes hüpotaalamuse ja suprakiasmilise tuuma mõjutusel Suprakiasmiline tuum asub nägemisnärvi lähedal ja saab niimoodi infot valguse intensiivsuse kohta · Ravimid Kofeiin, liitium, kokaiin · Lennuväsimus v ajavahe (jet lag) Väsimus, unetus, orientatsioonikaotus 36. Kuurütmid Kuu- e
vanemlik käitumine, reguleerides ajuripatsi hormoonide sekretsiooni. Hüpotalamus mõjustab käitumist oma märkimisväärsete aferentsete ja eferentsete sidemete kaudu praktiliselt kõigi aju osadega. Hüpotalamus on oluline motivatsioonilise süsteemi component ajus, alustades ja säilitades käitumisi, mis omavad organismile hüvituslikku (naudingulist, reward) tähendust. Üks osa hüpotalamusest (nucleus suprachiasmaticus) reguleerib tsirkadiaanseid rütme, tsüklilisi käitumisi, mis on seotud igapäevase pimeda ja valge staadiumi vaheldumisega. 35. Limbiline süsteem (mandelkeha ja hipokampus). Limbiline süsteemi kuuluvad struktuurid, mis asuvad suuraju poolkerade mediobasaalses osas. Seda piirkonda nimetati algselt limbus'eks e ääriseks, sest need moodustised ümbritsevad ajutüve, sellest ka nimetus limbiline süsteem. Sinna kuuluvad osa ajukoore frontaal- e otsmikusagarast, parahipokampaalkäär ja vöötme- e
annaabi.ee 
