Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb. 2)Endosümbioos sinivetika ja rohevetika vahel. Sellel juhul elab sinivetikas rohevetika rakus ning rohevetikas on endosümbiont ehk peremeesrakk. Kui selles sümbioosis sinivetikas hukkub, siis ei juhtu rohevetikaga midagi, kuid kui rohevetikas hukkub, siis hukkub ka sinivetikas. Parasitism Paeluss Hymenolepis diminuta valmikutel on tsirkadiaalne migratsioonmööda soolt vastavuses toidu paiknemisega. Kui peremehe magu on toitu täis asub paelussi pea väga lähedal püloorilisele sfinkterile (kohale, kus toit maost väljub). Toidu liikumisel maost edasi liigub paeluss sellega kaasa ja pärast tagasi kuni järgmise toidukorrani. Selle adaptiivseks seletuseks arvatakse olevat see, et nii tagab parasiit endale maksimaalsed toidu omastamise tingimused. Paelussid esinevad ka kaladel ja selgrootutel.
domineerima ühtede, kuid mitte teiste üle. Käitumise sünkroonsus – loomaseltsingute liikmeile on eluliselt oluline, et üksikisendite käitumine oleks kooskõlas seltsingu teiste liikmete omaga. Näiteks pole kasulik magada, kui teised isendid suunduvad toituma ja ei ole mõeldav tekitada kära, kui teised on uinunud. Käitumise sünkroonsust tagavad loomaseltsinguis mitmesugused erinevad mehhanismid. Näiteks • tsirkadiaalne ööpäevarütm (ühe ja sama liigi isendid kalduvad sooritama teatud asju kindlatel päevaaegadel) • sotsiaalne stimulatsioon (nt kui näljasele rotile antakse toitu ja ta sööma hakkab, liitub sellega tihti ka teine rott, kes just äsja oma kõhu täis oli söönud). Loomaseltsingute uurijad on siiski üldiselt leidnud, et seltsingu liikmete käitumise sünkroonsus ja alluvussuhted on omavahel seotud nõrgalt.
annaabi.ee 
