takse samuti pidevuse geomeetrilisest sisust: pideva funktsiooni graafik on pidev joon. Seega peame me kirja panema tingimused, mis garanteerivad, et funkt- siooni f graafik on l~oigu [a, b] kohal pidev joon. Kui me eeldame, et funktsioon on vahemikus (a, b) pidev, siis me saavutame vaid selle, et tema graafik vahemiku (a, b) kohal pidev joon. Selleks, et saavutada joone pidevust lisaks vahemikule (a, b) ka otspunktides a ja b (so tervel l~oigul [a, b]) peame me n~oudma funk- tsioonilt ka parempoolset pidevust vasakpoolses otspunktis a ja vasakpoolset pidevust parempoolses otspunktis b. Kui funktsioon f on m¨ a¨ aratud l~ oigul [a, b], pidev vahemikus (a, b) ning l~ oigu otspunktides a ja b vastavalt paremalt ja vasakult pidev, siis ¨ oeldakse, et see funktsioon on pidev l~ oigul [a, b]. yy
takse samuti pidevuse geomeetrilisest sisust: pideva funktsiooni graafik on pidev joon. Seega peame me kirja panema tingimused, mis garanteerivad, et funkt- siooni f graafik on l~oigu [a, b] kohal pidev joon. Kui me eeldame, et funktsioon on vahemikus (a, b) pidev, siis me saavutame vaid selle, et tema graafik vahemiku (a, b) kohal pidev joon. Selleks, et saavutada joone pidevust lisaks vahemikule (a, b) ka otspunktides a ja b (so tervel l~oigul [a, b]) peame me n~oudma funk- tsioonilt ka parempoolset pidevust vasakpoolses otspunktis a ja vasakpoolset pidevust parempoolses otspunktis b. Kui funktsioon f on m¨ a¨ aratud l~ oigul [a, b], pidev vahemikus (a, b) ning l~ oigu otspunktides a ja b vastavalt paremalt ja vasakult pidev, siis ¨ oeldakse, et see funktsioon on pidev l~ oigul [a, b]. yy
annaabi.ee 
