Tekkis standartne tähekuju.. Tulid õpikud ja sõnaraamatud, mis omakorda standardiseerisid keelt. Trükikunst muutis teabelevi kiiremaks, ,,plahvatuslikuks", ka laiaulatuslikumaks.Ühesugune teave levis paljude standartsete koopiatena. Lugemine muutus individuaalseks. Mõju Eestile: I trükikoda avati 1631, ja neid tekkis juurde nagu seeni pärast vihma. 19. sajandil tulid vasetrükk ja litograafia (kivitrükk) ning kiirpress. 19. saj. lõpus tuli tsinkograafia, mis tegi võimalikuks ajalehtede illustreerimise fotodega. 3. Perioodika tunnused (4) ja esimesed perioodilised väljaanded. Plakati, kalendri, rahvaraamatu seosed ajakirjandusega. Perioodika tunnused: 1. Perioodilisus (jätkuvus) 2. Aktuaalsus 3. Sisu mitmekesisus 4. Levikutaotlus I perioodilised väljaanded: Euroopas 17. sajandi alguses (kuigi Rohrsbacher Monatschrift ilmus Shveitsis 1597 juba)
Päevalehele osteti ja asutati hulgaliselt lisasid ja kaasandeid. Ta jäi suurimaks ja stabiilseima majandusega ajaleheks ka järgnevail aastakümneil. Kirjastusühisuseks muudeti ka Tõnissonile kuulunud Postimehe kirjastus Tartus. 1911. a-ks oli kirjastus suurtesse majandusraskustesse sattunud ning lahendus leiti põhikapitali suurendamises osaühisuse loomise teel. Osaühisusele Postimees läksid Tõnissonilt trüki- ja köitekoda, tsinkograafia, kirjastus, raamatukauplus. Ajalehe Postimees väljaandmis- ja omanikuõigused jäid Tõnissonile. 1911 loodi Peterburis eesti kirjastusühisus Ühiselu, mis viidi mõni aasta hiljem Tallinna. Ühiselu kirjastusel ilmus Tallinna Teataja, selle lühendväljaanne Tallinna Uudised ja lisad. Eesti eripära juurde tagasi Eestis põimuvad kaks nähtust: parteilise ajakirjanduse teke ja ajalehe muutumine kaubaks. Parteilise ajakirjanduse tekkimine oli lehe kaubaks arenemise teel osaliselt
annaabi.ee 
