raud(II)fosfaat, raud(II)tauraat; 4) vask – vaskkarbonaat, vasktsitraat, vaskglükonaat, vasksulfaat, vask-L-aspartaat, vaskdiglütsinaat, vase-lüsiini kompleks, vask(II)oksiid; 5) jood – naatriumjodiid, naatriumjodaat, kaaliumjodiid, kaaliumjodaat; 6) tsink – tsinkatsetaat, tsink-L-askorbaat, tsink-L-aspartaat, tsinkdiglütsinaat, tsinkkloriid, tsinktsitraat, tsinkglükonaat, tsinklaktaat, tsink-L-lüsinaat, tsinkmalaat, tsinkmono-L-metioniinsulfaat, tsinkoksiid, tsinkkarbonaat, tsink-L-pidolaat, tsinkpikolinaat, tsinksulfaat; 7) mangaan – mangaan-L-askorbaat, mangaan-L-aspartaat, mangaandiglütsinaat, mangaankarbonaat, mangaankloriid, mangaantsitraat, mangaanglükonaat, mangaanglütserofosfaat, mangaanpidolaat, mangaansulfaat;
sisaldavad peaaegu kõik hambapastad. Suurim lubatud fluorisisaldus on 1500 mg/l, laste hambapastades on fluori alla 1000 mg/l. Fluorisisaldus peab olema märgitud pakendile, enamasti tehakse seda protsentides. Näiteks 0,13% tähendab 1300 fluori mg/l kohta. (Hambaarst.ee) Igemehaigusi (näiteks igemepõletikku) põhjustavate bakterite eest kaitseb pastasse lisatud antibakteriaalne triklosaan, hambakivi eest pürofosfaat. Bakterite arengut suus pärsib veel tsinklaktaat, hoides samal ajal hingeõhu värskena. Lisaks fluorile vähendab hambaaukude teket ksülitool. Ksülitoolisisaldust ei pea tootjad pakendil näitama, mistõttu ongi enamikus hambapastades kallist ksülitooli vaid nimetuse jagu. Viimasel ajal pakuvad reklaamid üksteise võidu valgendavaid hambapastasid, mille pidev kasutamine peaks tagama säravvalge naeratuse. Valgendavate pastade puhul võiks siiski olla 5
annaabi.ee 
