Tsingi pinnale võib tekkida valget pulbrilist ainet, mida nimetatakse valgeks roosteks. Valge rooste tekib siis, kui uuele puhtale tsingipinnale koguneb kondensaat- või sadevett, mis sealt ära ei aurustu. Seetõttu ei puutu tsink kokku õhuga ja eelmainitud kaitsvat karbonaadikihti ei moodustu. Valge rooste teke jätkub nii kaua, kui vesi saab vahetult reageerida puhta tsingipinnaga. Reaktsioon peatub alles pinna kuivades ja õhu pääsedes tsingini. Valge rooste tekib esmajoones plekitahvlite ebaõigel ladestamisel või transpordil. Ladustamisel tuleb silmas pidada, et vesi saaks tahvlitelt ära voolata ning et tahvlite pinnad oleksid hästi tuulutatud. Zn katete valmistamine ja nendega katmine: a) kuumtsinkimine materjal (teras) asetatakse korra sulasse Zn-i, kihi paksus 46 - 400µm; b) kuumpihustus pihustatakse kuuma sula Zn-i, kiht 2 - 300 µm; c) elektrokeemiline
märgatavalt kiiremini kui puhtas maaõhus. Tsingi pinnale võib tekkida valget pulbrilist ainet, mida nimetatakse valgeks roosteks. Valge rooste tekib siis, kui uuele puhtale tsingipinnale koguneb kondens- või sadevett, mis sealt ära ei aurustu. Seetõttu ei puutu tsink kokku õhuga ja eelmainitud kaitsvat karbonaadikihti ei moodustu. Valge rooste teke jätkub nii kaua, kui vesi saab vahetult reageerida puhta tsingipinnaga. Reaktsioon peatub alles pinna kuivades ja õhu pääsedes tsingini. Valge rooste tekib esmajoones plekitahvlite ebaõigel ladestamisel või transpordil. Ladustamisel tuleb silmas pidada, et vesi saaks tahvlitelt ära voolata ning et tahvlite pinnad hästi tuulutuksid. Zn katete valmistamine ja nendega katmine: Kuumtsinkimine materjal (teras) asetatakse hetkeks sulanud Zn-i, kihi paksus 46 - 400µm; tsingikihi paksus sõltub sulanud tsingi temperatuurist. Kuumpihustus materjalile pihustatakse kuuma sulanud Zn-i, kiht 2 - 300 µm.
annaabi.ee 
