70 A juures ning voltaaz on umbes 100 V ja tsinkimise aeg umbes 5 min. Sellise menetluse suurim probleem on tsingikihi nõrk nake. Enne 90ndaid tähendas tsinkimine kas tsingikihi panekut kergele vasepõhjale või pikaajalist tsinkimist keskkonnas, kus amperaaz oli oluliselt kõrgem ja tsinkimise periood vähemalt 6 h. Kuna sooda lahust ei kasutatud, siis tsink vabanes ühtlaselt, kõik aatomid said kinnitumiseks aega. Tsingikiht vasel eemaldub ainult koos vasega, seega kate on oluliselt parem. Kroomimine Vasetamine > nikeldamine > kroomimine lõpetati 1989. Vasetamine > kroomimine tänapäevani Varasemat tüüpi kroomimisel oli nõrgaks kohaks nikli ja kroomi ühenduvus, kuid see on siiski kordades parem võrreldes kroomi ja vase ühendust. Kuna kroomimisel on amperaaz vähemalt 200 A, siis energia suhtes on kroomiga katmine tsinkimisega võrreldes palju kallim. Vastavad detailid ei kannata absoluutselt
Tsinkkihi paksus sõltub räni sisaldusest. 29. .Tsinkpindega teraskonstruktsioonide ja lehtmaterjali ning veetorude korrosioonimehanism vees ja atmosfääris Tsinkkattega süsinikterase puhul moodustub galvaanipaar, milles tsink on anoodiks ja süsinik katoodiks. Teras hakkab korrodeeruma alles siis, kui tsink on täielikult hävinenud. Reaalselt hakkab korrosiooniprotsess värskelt tsingitud kehal pihta tsingi pinnalt. Kui tsingikiht on liialt poorne, läheb korrosioon tsingi ja terase vahele, tekib korrosioonikiht ja galvaanipaar enam ei tööta. Teraspunnseina kaitstakse vees korrosiooni eest anoodide abil. Anoodideks on tsingist kehad, mis kinnitatakse iga kindla vahemaa tagant. Peab vastu u 3 aastat. Teraspunnseina kaitstakse ka välisvooluallika abil, anoodina kasutatakse grafiiti. Maas olevate torude kaitseks kasutatakse enamasti katoodkaitset välise vooluallika abil. Peamiseks põhjuseks kuumaveetorude
Näiteks tuleb suurema räni- sisaldusega terastele paksem pinnakate ning värvivaheldused on suuremad. Kuna nii räni kui ka fosfor on terasele vajalikud legeerivad elemendid, siis nendeta läbi ei saada, kuid nende sisaldus kvaliteetse tsingikihi saavutamiseks on suhteliselt täpselt reguleeritud. Soovituslik: » Si sisaldus 0,15...0,25% » Si + P jääb alla 0,04% Kui räni ja fosfori sisaldus on suurem, kasvab oluliselt nakkuv tsingikiht, see muutub hapramaks ja võib tekkida kihtide lahtilöömine pärast tsingi jahtumist ja mehaaniliste vigastuste korral. Toodete välisilme on harjumatu (laiguline, sügavhall ja krobeline pind) ning kui toodet on vaja pärast tsinkimist töödelda, on suured kvaliteediriskid. Lubamatu: » Si sisaldus 0,05 - 0,14% ; üle 0,35% » Si + P 0,04 - 0,15% Sellise sisalduse korral on oht ülipaksu tsingikihi tekkeks, pinnakatte paksus on väga
annaabi.ee 
