Tsingi vaeguse korral tekib mahajäämus kasvus. Kasvava organismi luud muutuvad lühemaks ja hapramaks. Nahal tekib põletikulisi protsesse. Tsink-tsinkoksiid on pehme pulber, mille tera meenutab tugeval suurendamisel laialisirutatud jalgadega ämblikku. Nende jalgadega klammerdubki tsinkoksiid puuderdamisel naha külge. Tsinki kasutatakse ka raua kaitsmiseks kiire roostetamise ja hävimise eest- see kantakse õhukese kihina n. ämbri rauast seintele. Tsingiaurud süttivad õhus ja moodustavad tiheda valge suitsu- tsinkoksiidi. Tsinkoksiid kogutakse kokku, puhastatakse lisanditest ja kasutatakse puudri koostisosana (tegelikus tootmises on see palju kergem). Tsinkoksiid leiab veel kasutamist valge värvi valmistamisel. Vähesel hulgal on tsink vajalik taimede normaalseks arenguks. Mõnedel taimedel on tsinki aga eriti palju: teelehes(0,02%)ja kannikeses (0,05%). Mitmesuguste seente (sealhulgas pärmseente) arenemine kiireneb tsingi juuresolekul
kristallisatsioonivahemikule) või kuumsurvetöödelduna ühefaasilisi messingeid kasutatakse mõningate messingjoodiste põhimaterjalina. Üle 50% Zn-sisaldusega messingeid prakitiliselt ei kasutata, kuna struktuuri tulev -faas teeb sulami hapraks. Messingid ei nõua sulatise desoksüdeerimist enne vormi valamist, kuna esiteks alandab Zn tunduvalt messingi sulamistemperatuuri (970°C), teiseks tõrjub osa Zn lendumine sulatistest hapnikku (kerged tsingiaurud moodustavad vedelmetalli pinnal kaitsva keskkonna). c)Pronksid 1)Tinapronksid Tinapronkside Sn-sisaldus ei ületa kasutatavais tinasulameis 20%, kuna struktuuri tulevad haprad - ja -faas. Tõsi, valusulameis juba alates 5% Sn-sisaldusest tuleb struktuuri mõningal määral -faas. See on tingitud eelkõige nende sulamite laiast kristallisatsiooniintervallist (likvidus- ja solidusjoone vahest), mistõttu kristalliseerumise