9 ning tekivad häired. Seda nimetataksegi lähedale vaatamise stressiks. Silmalihastes tekivad krambid ning inimene tajub silmade väsimist, peavalu ja mõnikord kahelinägemist. Samuti langeb pisaravedeliku produktsioon, mille tulemusena silmad kuivavad, kipitavad ning sageli muutuvad valulikuks.) Kui stressifaktor püsib, kohanevad silmad lõpuks antud situatsiooniga. Tsiliaarlihased lukustavad silmade läätsed kumerasse akommodatsiooniasendisse nii, et nad fokusseerivad lähemal asuvaid objekte kergemini. Samamoodi toimivad välised silmalihased silmamunadega. Kuna sellisel juhul muutub silmalihaste töö efektiivsemaks lähiulatuses, siis väheneb võime fokuseerida kaugeid objekte ning inimesest kujuneb müoop. 4.5. Liigne televiisori vaatamine Uurimised on näidanud, et kaasaegsed televiisorid on inimese tervisele täiesti ohutud.
pupillireaktsioonid, kus lähedale vaatamisel ning suure valgushulga korral on pupill kitsam. Pupilli suurust reguleeritakse iirise suuruse muutmise abil seal leiduvate lihaste abil. Pupilli ahenemisel suureneb teravussügavus. akommodatsioon, kus muudetakse läätse kumerust- lähedale vaatamiseks peab lääts olema kumeram, kui ei oleks akommodatsiooni, tekiks kujutis lähedale vaatamisel võrkkesta taha. Lääts muutub kumeramaks, kui tsiliaarlihased kokkutõmbuvad, sest siis läätse ümbritsev tsiliaarlihaste ringkiht kitseneb ning läätse ümbritsevad ligamendid pikenevad ja lääts on ümaram (pole nii palju välja venitatud) Normaalne e EMMETROOPNE silm. MÜOOPIA E LÜHINÄGELIKKUS. Kujutis tekib võrkkesta ette, (silmamuna liiga pikk) korrigeeritakse hajutava e negatiivse e nõgusläätsega. HÜPEROOPIA E KAUGNÄGELIKKUS .Kujutis tekib võrkkesta taha (silmamuna liiga
annaabi.ee 
