Kolga 2 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk silelihaskiud moodustavad kaks lihast: silmaavalaiendaja (dilataator), mille kiud paiknevad radiaalselt ja silmaavaahendaja (sfinkter), mille kiud asetsevad silmaava ümber sõõrjalt. Vikerkest läheb üle ripskehakeseks. b. ripskehake e. tsiliaarkehake Ripskeha kujutab endast soonkesta paksenenud osa. Ta paikneb rõngakujuliselt silmaläätse ümber, mis on erilise sideme - ripsvöötmekese (Zinni sideme) abil ripskehakese külge fikseeritud. Ripskeha koosneb sidekoelisest osast ja pigmentepiteelist, sisaldab rohkesti veresooni ja tundenärve. Ripskehal paikneb ripslihas, mis osaleb akkomodatsioonil. Ripskeha produtseerib kambrivedelikku. c. pärissoonkest ehk soonmik Soonmik moodustab suurema osa silmamuna keskmisest kestast
embrüo keskel jaotades silmavälja kaheks. Liiga palju Shh põhjustab silmade taandarengu. Läätse rakkude diferentseerumisel läbipaistvaks membraaniks, mis suunab valguse reetinale, muudavad nad oma kuju ja struktuuri. Primaarsed läätsefiibrid pikenevad ja täidavad läätsevesiikuli valendiku, läätseepiteelist tekivad uued sekundaarsed fiiberrakud. Fiiberrakud kaotavad oma organellid ja tuumad, täidetud läbipaistva kristalliiniga. Ripskeha ehk tsiliaarkehake (toodab vesivedelikku, vajalik läätse toitmiseks, tekitab silmarõhu, hoiab distantsi läätse ja sarvkesta vahel) nii neuraalharja rakkudest kui mesenhümaalsetest rakkudest. Silma iiris ehk vikerkest (pupilli regulaator, silmavärvus) tekib neuraalharja ja silmakarika neuroektodermi rakkudest Läätsevesiikul indutseerib pinnaektodermi moodustuma sarvkesta (pinnaektoderm -> välimine sarvkesta epiteel; neuraalhari, pea mesoderm -> )
annaabi.ee 
