50 120 cm kõrgune taim. Vars sile ja õõnes, lehed kaheli- või kolmelisulgjad, saagja servaga. Risoom on jäme, muguljas, sügisel õõnes,kambriteks jaotunud. Valged õied on koondunud paljude kiirtega liitsarikaks. Õitseb juulis ja augustis. Suhteliselt haruldane taim, kasvab märgades kohtades järvede ja jõgede ääres ning soostunud aladel. Harilik mürkputk Sisaldab väga mürgiseid parasümpaatilist närvi- süsteemi kahjustavaid aineid tsikutooli ja tsikutoksiini. Tsikutoksiin on ka tugev GABA retseptori agonist. Mürgistus väljendub kiiresti kõrvetuse ja kratsimis tundega suus; järgneb iiveldus ja oksendamine, keelehalvatus, kõhuvalu, peapööritus, janu, tugevad krambid ja segasus. Võib esineda rabdomüolüüs ja bradükardia Surm saabub harilikult juba mõne tunni möödudes peale mürgi sissevõtmist. Harilik mürkputk Arvukalt on andmeid surmaga lõppenud mürgistustest, eelkõige lastel, kes närisid
Harilik mürkputk on Eesti üks mürgisemaid taimi. See kasvab niisketes kohtades, veekogude kallastel (Sõukand, 2002). Mürkputkel on mitu erinevat nimetust, näiteks mürkhain, vesimürk ja mürgi kaalikas (Pedaste, Marandi, Sarapuu, Toom. 2008). Mürkputk on õõnsa palja varrega ja läikivate lehtedega rohttaim, mis kasvab mitu aastat ning tema valged õied avanevad juulis ja augustis. Kogu taim sisaldab mürgiseid aineid tsikutoksiini ja tsikutooli, eriti taime risoom. Kõikide taimeosade närimine võib lõppeda surmaga. Pilt 1. Harilik mürkputk (Köhler, Pabst. 1887) Mürkputk on taim, mida peaks tundma iga laps, et sellest vajadusel eemale hoida. Mürkputk on Eestis suhteliselt laialdaselt levinud ning on ka väga mürgine. Mürkputke mahlad tekitavad põletust ning ka ville. Laste jaoks on see eriti ohtlik ka sellepärast, et nad armastavad närida
annaabi.ee 
