kesksoolt. Sarnastiivalistel on kaks paari kilejaid tiibu. Alamselts jaotatakse viieks rühmaks. Liikide arv: 40 000, Eestis 700 I Rühm: Tsikaadilised (tirdid) Cicadinea Tsikaadid on jässaka keha, suurte liitsilmade, lühikeste tundlate ja hüppejalgadega putukad. Eestiivad on sageli nahkjad. Tiivad asetatakse seljale katusjalt. Lendavad hästi. Vastsed arenevad taimedel. Eestis elavad väikesed hüppavad tsikaadid. Eriti palju on tsikaade niitudel rohurindes. Nad on oligofaagid. Vahustajad Cercopidae. Need putukad munevad munad taimevartele. Koorunud vastne ümbritseb end vahutaolise massiga, mis kaitseb teda vaelaste eest. Tuntumad liigid on harilik käosülglane Philaenus spumarius ja lepavahtlane Aphrophora alni. Paljud liigid on taimekahjurid ja taimehaiguste levitajad. Huvitava välimusega tirdid kuuluvad sugukonda küürtirtlased Membracidae. Selle sugukonna paljudel liikidel esinevad ebaharilikult suured ja veidra kujuga
sumin mesipuus" (lk 57). (Tähelepanelik lugeja märkab, et Kaplinski teeb vahel haikuversioone oma muudest, pikematest luuletustest, mis sunnib taas pöörama pilku hägustele, kuid huvitavate piiridele Kaplinski haikude, ,,mittehaikude" ja muude luuletuste vahel) Muidugi on ühtlane sumin lähedane vaikusele, nii nagu kõrvulukustavas kosekohinas on võimalik äkki tajuda vaikust: "Lumemöll neelab / ühtviisi inimhääled / ja autotuled" (lk 62); "Maisivars krõpsaht / jalgu all tsikaade laul / kõrraga vakka" (lk 89). Kaplinski auditiivsus tundub iseseisvat uurimust vääriva teemana: just sellesse suminasse süvenedes võiks ehk tajuda ja seletada midagi väga olulist kogu ta loomingus ja olemuses. Tunnustused · Eino Leino auhind (1992) · Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) · Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) 17
annaabi.ee 
