humaan/ne humaan/sed Senegal senegallased piibel monotoonne monotoonsed Iisrael iisraellane sünkroonne sünkroonsed Nepal nepallane immuunne immuunsed Haapsalu haapsallane momentaanne momentaansed Tsiili tsiillane filigraanne filigraansed suveräänne suveräänsed korall koralllane ingel+lik spontaanne spontaansed homogeenne mannekeen festival festivallane VÕRDLE profaanne printsess+lik TÜVE LÕPUS ON S s/s MITMUS ÜLIVÕRRE
Santiago de Chile - 4 628 000 Vina del Mar - 319 000 Concepcion - 318 000 Kultuur Põhja-Tsiili oli kultuuri keskuseks juba keskajal, kui maad valitsesid inkad. Hiljem võtsid kolonistid ja ka nende kultuur domineerivama poosi. 19. sajandist alates on kultuuri mõjutanud ka Inglismaa ning Prantsusmaa. Rahvustantsuks on Tsiilis cueca. Traditsionaalses muusika- ning tantsukultuuris on selgelt tajuda Hispaania mõjusid. Tsiillased kutsuvad oma riiki poeetide maaks. Gabriela Mistral oli esimene tsiillane, kes võitis Nobeli preemia. Riigi sümboliteks on Tsiili kelluke (lilla lill), kondor ja mägikits. Riigi motoks on Por la razón o la fuerza (õigluse ja jõuga/mõistuse ja väega). Tsiili riigi vapp- ja lipp: 2 Tsiili paiknemine piirkondade ja ümberasuvate linnade suhtes. Linnad paiknevad suuremas osas Kesk-Tsiilis. Lõuna- Tsiilis on ainult mõned üksikud suuremad linnad.
Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA) sportlased. Sportlaste arv kõigub eri allikates 19 ja 311 vahel.Tiit Kuninga ja Kalle Voolaiu raamat "Ateena 1896" pakub 262 osalejat. Eriti ebaselge on Kreeka laskurite ja võimlejate arv. Naised ei võistelnud. Suurim võistkond oliKreekal, oletatavalt 186 võistlejat. Ühe sportlasega osalesid Austraalia, Bulgaaria ja Rootsi. Tsiili, Venemaa ja 4 Itaalia sportlast küll registreerusid ja mõni mitmelgi alal, tsiillane koguni 9 alal, kuid ükski neist ei võistelnud.Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. 5 1.4 Naiste Olümpiamängud Naiste olümpiamängude nime all toimusid Pariisis 20. augustil 1922 esimesed naiste maailmamängud.(vaata joonist 1.2)