asetusid vastandlikele poliitilistele poolustele. Mõlemad nõudsid, et suur ja tugev lõpetaks väikse ja nõrga vastu suunatud ahistamise. See on põhimõte, millele me võlgneme oma vabaduse ning me peame seda kaitsma. Ja ohtlik on Eesti riikluse idee sidumine mingi jäiga ja jäädavalt parempoolse ideoloogiaga. Seda enam, et USA loomulik dialoogipartner islamivastases sõjas on tegelikult Venemaa, kes on hädas Tsetseeniaga. Igasugune suurriikide poolt loodav maailmakord, mis ei tugine mitmepoolselt aktsepteeritud rahvusvahelise õiguse normidele, ei hooli kindlasti ka Eesti riiklusest. Süütu, kuni pole süüdi. Mitmeid kaalukaid poliitilisi otsuseid saab teha vaid jah-ei skaalas. On tõepoolest tõsi, et inimest ei ole võimalik näiteks mingis konkreetses kuriteos osaliselt süüdi mõista - aga just seetõttu, et siin on tegemist jah-ei kategooriatega, kehtibki juuras süütuse
Lõuna-Osseetias õnnestus aga Gruusia vägedel rahutused maha suruda kuigi 100 tuhat inimest põgenes Vene kontrolli all olevasse Põhja-Osseetiasse. 1993 aastal üritas eksiilis olev Gamsakhurdia riigipööret, enamjaolt see õnnestus kuid sekkus jällegi Venemaa, kes oma üksused "appi" saatis. Gamsakhurdia tapeti ja Gruusia oli sõjalise ja poliitilise toetuse eest nõus astuma SRÜ'sse. Venemaa sõda Tsetseeniaga tõi ka hõõrdumise Gruusia ja Vene vahel kuna Venemaa süüdistas Gruusiat Tsetseenia sissivõitlejatele võimalust kasutada Gruusia sadamaid. Teiseks pinnuks silmas oli Shevardnadze isiklikud suhtes USA'ga. Gruusiast sai USA abi suurvastuvõtja. Gruusia allkirjastas strategilise partnerluse NATO'ga ning on lubanud püüelda nii NATO kui ka EL liikmeks. 2003 astus Shevardnadze rahva nõudmisel tagasi,2004 valiti presidendiks Mikheil Saakashvili. Tema ees