Nõukogude Liit ei suutnud tehnilise protsessiga kaasa minna, see suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Raugastunud Breznev suri 1982. aastal, kuid vanurite võim (gerontograatia) jätkus. Breznevi järglane Juri Andropov oli samuti raskesti haige ja suri 1984. aasta algul. Pikka aega KGB juhina töötanud Andropov mõistis mingil määral sügavas kriisis oleva nõukogude süsteemi ümberkorraldamise vajadust. Tema järglane Konstantin Tserneko aga ei suutnud ega püüdnudki enam midagi teha. Tema aastane ilmetu valitsemisaeg näitas selgelt, et olemasolev süsteem vajas püsimajäämiseks reformimist. Sõja lõppetes lootsid inimesed, et valitsev reziim muutub inimlikumaks. Kuid tegelikkus osutus hoopis vastupidiseks. Võimude vägivallapoliitika sai sõjajärgsetel aastatel hoogu juurde ja pehmenes alles pärast Stalini surma. Hoolimata repressioonidest ei lakanud siiski vastupanu. 1960. aastate teisel
Nõukogude Liit ei suutnud tehnilise protsessiga kaasa minna, see suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Raugastunud Breznev suri 1982. aastal, kuid vanurite võim (gerontograatia) jätkus. Breznevi järglane Juri Andropov oli samuti raskesti haige ja suri 1984. aasta algul. Pikka aega KGB juhina töötanud Andropov mõistis mingil määral sügavas kriisis oleva nõukogude süsteemi ümberkorraldamise vajadust. Tema järglane Konstantin Tserneko aga ei suutnud ega püüdnudki enam midagi teha. Tema aastane ilmetu valitsemisaeg näitas selgelt, et olemasolev süsteem vajas püsimajäämiseks reformimist. Sõja lõppetes lootsid inimesed, et valitsev reziim muutub inimlikumaks. Kuid tegelikkus osutus hoopis vastupidiseks. Võimude vägivallapoliitika sai sõjajärgsetel aastatel hoogu juurde ja pehmenes alles pärast Stalini surma. Hoolimata repressioonidest ei lakanud siiski vastupanu. 1960. aastate teisel
Nõukogude Liit ei suutnud tehnilise protsessiga kaasa minna, see suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Raugastunud Breznev suri 1982. aastal, kuid vanurite võim (gerontograatia) jätkus. Breznevi järglane Juri Andropov oli samuti raskesti haige ja suri 1984. aasta algul. Pikka aega KGB juhina töötanud Andropov mõistis mingil määral sügavas kriisis oleva nõukogude süsteemi ümberkorraldamise vajadust. Tema järglane Konstantin Tserneko aga ei suutnud ega püüdnudki enam midagi teha. Tema aastane ilmetu valitsemisaeg näitas selgelt, et olemasolev süsteem vajas püsimajäämiseks reformimist. Sõja lõppetes lootsid inimesed, et valitsev reziim muutub inimlikumaks. Kuid tegelikkus osutus hoopis vastupidiseks. Võimude vägivallapoliitika sai sõjajärgsetel aastatel hoogu juurde ja pehmenes alles pärast Stalini surma. Hoolimata repressioonidest ei lakanud siiski vastupanu. 1960. aastate teisel
annaabi.ee 
