Ta vallutas Itaalia, Põhja-Aafrika lääneranniku ja ka suure osa Pürenee poolsaarest. Oma valitsusaja lõpus kaotas keiser oma suure tähtsuse. Ka tema järglased polnud enam nii võimekad ning nii läks suurem osa Justinianuse vallutustest järgneva sajandi jooksul kaduma. Sellest algaski Ida-Rooma allakäik. Hagia Sophia kirik oli aga oma piirkonnas kolmas selletaoline kirik, mis valmis vaid viie aastaga. Esimene kirik ehitati IV sajandi keskel ning sellest sai Istanbuli tseremoniaalkeskus. 404. aastal ohustasid esimest Hagia Sophia kirikut aga rahva- ja kirikurahutused ning see langes tuleroaks. 415. aastaks see taastati ning avati uuesti. 117 aastat hiljem põletati ka teine kirik keisrivõimu tüli tõttu maha. Uue ehk siis juba kolmanda ja suurima Hagia Sophia kiriku ehitasid keiser Justinianuse palvel meisterarhitektid Anthemius Trallesest ja Isidorus Mileetosest. Samade arhitektide katsetusi on märgata ka Püha Sergiuse ja Bacchuse kaheksanurkse kiriku kuppelarhitektuuris
Arheoloog lisas, et tornide lähedal asub 40-meetrine, akende ja usteta koridor, millel esmapilgul ei paista mitte mingisugust funktsiooni olevat. «See ehitis võis olla tee vaatepunkti, kust avanes parim vaade päikese liikumist märkivatele tornidele,» selgitas Ghezzi. Ta jätkas, et selle koridoris olnud platvorm võis olla tseremoniaalpaik, kuhu inimesed tegid annetusi päikesejumalale. Peruust leiti pilvesõdalaste hõimu tseremoniaalkeskus 18.01.2007 14:58 Arheoloogid avastasid Peruu pealinnast Limast 560 kilomeetri kaugusel mägipiirkonnas tseremoniaalkeskuse, mis võib anda uusi andmeid Chachapoya hõimu kohta, keda tunti kui pilvesõdalasi. California Santa Cruzi ülikooli arheoloogi Keith Muscutti sõnul üllatas leid neid leiu suurus, kuju ja kaugel mägedes paiknemine, kirjutab Reuters. Leid koosneb suurest tseremoniaalsest platvormist ehk väljakust, mida ümbritseb hulk ristkülikukujulisi ja ümaraid ehitisi.
annaabi.ee 
