2) Kirjaoskajad, haritud inimesed, kes mõistavad asjade olemust. Nad elavad teadlikku elu, mõistavad seadusi ja tavasid. 3) Kainelt mõtlevad inimesed, kes oma tervest mõistusest kunagi ei loobu. Nad on vääramatud, vooruslikud, oskavad nii kõneleda kui vaikida. Filosoofid. 4) Otsekohesed vooruse kehastused. 5) Igati täiuslikud inimesed. Ainult sellised kõlbavad riigipea kohale. Konfutsius kuulutas õpetust keskteest; selle rahva mällu juurutamiseks lõi ta rituaalide koodeksi, nn tseremoniaali. Tseremooniad on kinnistavad alged, mis loovad korra inimeste vahel. 4 Kokkuvõte Konfutsius peegeldas täielikult Hiina rahva iseloomu, aateid ja vaateid. Ta oli rahva maailmavaate kõige parem väljendaja, kõige puhtaverelisem hiinlane. Seetõttu leidis tema õpetus rahva seas vastukaja. Õpilaste sõnul oli Konfutsius suuremeelne, malbe, vooruslik, väärikas, terava mõistusega ja rahulik
erakorraline ja täievoliline suursaadik) peeti tähtsamateks kui alalisi diplomaatilisi esindajaid. Diplomaatia tseremoniaal ja saadikute õigused. Esialgu puudusid üldtunnustatud diplomaatilise suhtlemise tavad, mistõttu tekkisid ka arusaamatused riikide vahel. Pikkamööda kujunesid aga ühised seisukohad ja kindel tseremoniaal ning etikett. Nt oli saadik kohustatud kuulama Tema Pühadust püsti seistes ja paljastatud peaga. Tseremoniaali kujunemises oli tähtis osa rahvusvahelistel õigustel. Need pani kirja Hugo Grotius ja saadiku põhiõigusteks olid: 1) õigus olla vastu võetud selle valitseja poolt, kelle juurde ta on saadetud; 2) saadiku ja ta kaaskonna isiku ning vara puutumatus. Vene diplomaatia reeglid. Venemaa Lääne- Euroopas kehtestatud reeglitega kaasa ei läinud. Vene saadikutena kasutati esialgu hoopis kreeklasi ja itaallasi, siis aga moodustati Saadikute Prikaas ning 16.-17
annaabi.ee 
