Marilased Enesenimetus on mari. Rahvusena pole marid konsolideerunud, nad elavad kolme rahvusrühmana: mäe-, niidu- ja idamarid. Kahel esimesel on olemas oma kirjakeel, niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid. Keele näide : "kevõt" ("kauplus"), raamatupoodi "Dom knigi" Levinum ja varasem (ametlik) maride nimetus on tseremissid. Umbes 605 000 inimest elavad Volga jõgikonnas, Nizni Novgorodi ja Kaasani vahel. 52% maridest elab väljaspool Marimaad: Tatarstanis, Bakortostanis, Kirovi ja Jekaterinburgi oblastis. Eelmise aastatuhande lõpul olid maride naabriteks põhiliselt soomeugri rahvad. Loodes - Valgejärvel ja Volga lisajõgedel ja Mologal elasid vepslased, Volga-Oka ala idaosas elasid merjalased, kesk- ja alam-Okal - muromid ja ersa-mordvalased. Lõunas ja
..800 mm, Uurali mäestiku läänenõlval üle 1000 mm/a. Kõige vähem on sademeid maa põhjaranniku tasandikel ning Kaspia alamikul 300 mm/a. (29 lk 220) Põhja-Venemaa on karmi kliimaga ja seal on levinud tundra ja okasmets. Inimesi elab selles vööndis vähe, peamiselt jõgede ja järvede läheduses. Peale venelaste elavad seal mitmed soome-ugri rahvad: Ida-Karjalas karjalased, Petsoora jõgikonnas sürjanid, nendest lõuna pool permlased, votjakid, tseremissid ja vogulid jt. ( 30) Olenevalt looduslikest tingimustest tegelevad inimesed põhja pool metsatööde ja küttimisega. Kesk-Venemaa ehk segametsade ala asetseb Volgast lõuna pool. Pehmem kliima on soodne ka erinevate lehtpuude kasvuks. Tegeldakse põllumajandusega, suurematesse linnadesse on koondunud tööstus. Lõuna-Venemaa jääb juba rohtlavööndisse. Rohtlaid on vähe alles jäänud, sest enamik neist on põldudeks küntud. ( 30)
annaabi.ee 
