antibiootikumi teraapiale, vaatamata sellele, et planktonilised rakud on antibiootikumidele resistentsed. Joonis. Kolm varianti, mille kaudu nakkuslikud biofilmid võivad kehasse tungida: kateeter, puusaliigese protees ja periodontiit. 8 Tehispindade infektsioonid Intravenoossed kateetrid, kunstlikud südameklapid, liigeste proteesid, kõhukelme dialüüsi kateetrid, südamestimulaatorid, tserebrospinaal vedeliku sundid, endotrahheaalsed torud kõik need päästavad miljoneid elusid, kuid kõigile on omane pindmiste infektsioonide teke. Tihtipeale seostatakse meditsiiniliste vahenditega just stafülokokke (iseäranis S. epidermidis ja S. aureus), millele järgnevad P. aeruginosa ja teiste oportunistlike bakterite vohamine. Biofilmi moodustumist meditsiinilistele implantaatidele nimetatakse ka krooniliseks polümeerseks infektsiooniks (chronic polymer-associated infection). Biofilmi
valged verelibled aktivaator (vabaneb endoteelist) Rakuvedelik ~40% keha massist tsentrifuugimist. Stabiliseeritud koensüümina) ja koobalt on tuumaga, hemoglobiini · t-PA toodetakse veresoonte Transtsellulaarne vedelik verd tsentrifuugitakse gradueeritud (mäletsejalistel) · Erütropoeesi mittesisaldavad rakud. trombide lahustamiseks Tserebrospinaal-, Perikardiaal-, katseklaasis või erilistes klaasist reguleerib neerudes sünteesitav Leukotsüütide kontsentratsioon 30. Fibriini saamine ja Sünoviaal-, Intraokulaar-, kapillaarides püsiva hormoon erütropoetiin. Viimase veres kõigub suuremates piirides omadused. Peritoneaalvedelik rakumahuni
Rakkude, seega ka inimese organismi kui terviku kogumassist moodustab suurima osa siiski keemiline ühend, mis süsinikku ei sisalda - vesi. Nagu eespool osutatud, moodustab vesi meie kehast ligikaudu kaks kolmandikku. Vee hulk inimorganismis sõltub nii vanusest kui soost. Kogu organismis leiduv vesi jaguneb intratsellulaarse (rakusisese) ja ekstratsellulaarse (rakuvälise) ruumi vahel, viimase moodustavad interstitsiaalne vedelik ja vereplasma, aga ka lümf, tserebrospinaal- ja sünoviaalvedelik (tabel 1.3.). Tabel 1.3. Vee hulk ja jagunemine inimese organismis (protsentides keha massist) (Seeley jt, 1995) Iga Üldine Intratsellulaarne Ekstratsellulaarne Plasma Interstitsiaalne Ekstratsellu- laarne kokku