oksendamine, limane oksemass on kollakasroheline, tekib anoreksia. · Uriini värvus varieerub tumekollasest kuni heleoraanzini. Suulimaskest on kuiv, pehme suulae veresooned on täitunud ja sinakad. Hiljem lisanduvad konjunktiviit, riniit. · Kõhu palpeerimisel või selle järgselt tekib haigel loomal okserefleks. Need haigustunnused võivad süveneda ning lisanduda diarröa. · Oksendamine, diarröa ja nõrevool ninast võib muutuda ebaregulaarseks. · Kassipoegadel tserebellaarse hüpoplaasia tagajärjel tekivad treemorid ja koordinatsioonihäired. · Loomad surevad haiguse igas staadiumis, kuid sagedamini 2--5 päeva pärast iseloomulike haigustunnuste kujunemist. Suremus sõltub looma vanusest, noorloomade letaalsus ulatub 30--90%-ni. · Vanematel loomadel kulgeb haigus aeglaselt, üksikjuhtudel tõuseb kehatemperatuur ja tekib kõhulahtisus, mille tagajärjel kujuneb organismi dehüdratsioon ja looma surm
väga vähe. Hiljem lisandub oksendamine, limane oksemass on kollakasroheline, tekib anoreksia. Uriini värvus varieerub tumekollasest kuni heleoraanžini. Suulimaskest on kuiv, pehme suulae veresooned on täitunud ja sinakad. Hiljem lisanduvad konjunktiviit, riniit. Kõhu palpeerimisel või selle järgselt tekib haigel loomal okserefleks. Need haigustunnused võivad süveneda ning lisanduda diarröa. Oksendamine, diarröa ja nõrevool ninast võib muutuda ebaregulaarseks. Kassipoegadel tserebellaarse hüpoplaasia tagajärjel tekivad treemorid ja koordinatsioonihäired. Pärast kehatemperatuuri tõusu langeb pidevalt leukotsüütide arv kuni 4000 - 1000 1mm3. Loomad surevad haiguse igas staadiumis, kuid sagedamini 2—5 päeva pärast iseloomulike haigustunnuste kujunemist. Suremus sõltub looma vanusest, noorloomade letaalsus ulatub 30—90%-ni. Vanematel loomadel kulgeb haigus aeglaselt, üksikjuhtudel tõuseb kehatemperatuur ja tekib kõhulahtisus, mille tagajärjel kujuneb
annaabi.ee 
