Veel samal aastal sõlmis ta lepingu Mannheimi põllumajandusmasinate tootja Heinrich Lanziga, kes oli Schütte plaanidest vaimustuses. 22. aprillil 1909 asutati Schütte-Lanzi õhulaevafirma Luftschiffbau Schütte-Lanz, esialgu küll Lanzi firma filiaalina. Danzigi ülikooli jaoks olevat see olnud suur kaotus, sest koos professoriga hakkasid eraettevõtjateks ka kõik kogenumad õppejõud. (http://www.freewebs.com/tsepeliinid/tsepeliinidest.htm) Uue firma esimese õhulaeva SL I ehitus algas Mannheimi lähedale Rheinausse rajatud angaaris. Krahv von Zeppelinil olid selleks ajaks esimesed riiklikud tellimused juba taskus, nii jäid tema konkurentide võimalused samal alal läbi lüüa iga päevaga väiksemaks. Ajahädast hoolimata otsustati SL I puhul rakendada veel ühte uudset leiutist puidust (õigemini küll lamineeritud vineerist) kokkuliimitud sõrestikku, mille ribid paiknesid geodeetilisel trajektooril, seega
See tähendab, et saan uurida teemat põhjalikult ning tulevikus on mul endal lihtsam seda teemat käsitleda. Uurin seda, mis muutus Esimeses maailmasõjas relvastuse suhtes. Võrdlen sõjas osalenud suuremate riikide sõjatehnikaid omavahel. Oma töös tutvustan täpsemalt tanke, allveelaevu ja lennukeid. Informatsiooni kogusin ma erinevatest raamatutest ning internetist. Leidsin mõned huvitavad teosed: Paul Doswelli Tõestisündinud lood Esimesest maailmasõjast, kust sain infot eelkõige tsepeliinidest, John Keegani Esimene maailmasõda, kus oli minu jaoks palju vajalikku infot laevade ja allveelaevade kohta ja ka Keegani teisest raamatust Sõjakunsti ajalugu. Materjali leidsin ka ajakirjast Tehnikamaailm, kus Kaido Tiigisoon oli pikalt kirjutanud lennukitest Esimeses maailmasõjas. Internetist leidsin kõige rohkem informatsiooni, kuid kahjuks pole teada selle autorid. Lehekülgedel, mida külastasin oli täpselt ära toodud kindlate masinate
annaabi.ee 
