revolutsiooniideid ning nõudsid riigikorra uuendamist inglisamaal. Rahvas ei olnud majandusliku olukorra pideva halvenemise tõttu kehtiva valimissüsteemiga rahul. Toorid (olid kuni 1830. aastate alguseni parlamendis ülekaalus) ja viigid konkureerisid võimu pärast inglismaal. Inglismaa vananenud valimiskorraldus jättis tugevad majandusringkonnad parlamendist välja. Nende huvide väljendajad, viigid, nõudsid parlamendireformi, mis toimuski 1832. aastal. Alandati varanduslikku tsentsust, suurenes hääleõiguslike valijate arv, vanade parteide asemel uued parteid: tooridest said konservatiivid ja viigidest liberaalid. Inglismaa vahekord iirimaaga keeruline. Iirimaal kasvatati peamiselt kartulit ning tegeleti karjakasvatusega, talupoegade õlul lasus ränk maksukoorem. Katoliku usku iirlased ei võinud olla mingisuguses riiklikus ametis, ei tohtinud endale maad osta ega protestantidest inglastega abielluda, nad võisid küll valida kuid neil endil puudus
1938 · Eesti vabariigi riigipea president · Valitakse rahva poolt kuueks aastaks · Kahekojaline riigikogu ( alamkoja e Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja e Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade polt osa kuulusid sellesse oma ameti poolest ja osa määrati presidenti poolt) · Vabariigi valitsuse eesotsas peaminister(määras president) · Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus, samuti tõsteti valimisõiguse tsentsust 20 eluaastalt 22le. · Piirati kodanikuvabadusi · Põhiseadus võimaldas jätkata autoritaarset valitsemist 2. Eesti sisepoliitika 20-ndatel aastatel · Mitmeparteisüsteem · Jagunemine agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad ja sotsialistlikud erakonnad. · Koalitsioonivalitsused · Populaarsemad erakonnad : Põllumeeste kogud( K. Päts ja J.Laidoner) Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ( A. Rei ) 3. Maareform ja põllumajanduse areng
Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametnike ülesanded. 1) Magistraadid- rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikuk, kellele palka ei makstud 2) Konsulid (2tk)- kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid 3) Preetorid (8tk)- Kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajadusel asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge 4) Tsensorid (2tk)- nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsentsust), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele. 3. Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel: a) igal kodanikul pidi olema võimalus osa võtta riigivalitsemisest, b) kodanikud pidid suutma oma riiki kaitsta. Mis tingis nimetatud eelduste kadumise? Aristokraatia nobiliteet, kes hoidis reaalset poliitilist võimu enda käes. 4. Mille poolest erines roomlaste eluolu kreeklaste omast? Tooge 2 näidet.
annaabi.ee 
