ehk valgustada, selgitades mitmesuguseid mitmesuguseid elunähtusi. Valgustusideede sünnipaigaks on Inglismaa, kus Euroopa tolle aja kõige demokraatlikum riigikorraldusning sõna-ja trükivabadus tagasid vaimse vabaduse. Inglismaa muutus tõotatud maaks, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Pealegi valdas kogu Euroopa kõrgem seltskond Lois XIV ajast saadik prantsuse keelt ja vaatas Pariisile kui tsiviliseeritud maailma tsentrumile. Kõige kuulsamateks prantsuse valgustajateks said Montesquieu,Voltarie ja Rousseau. Charles-Louis de Montesquieu tegi kuulsaks juba tema esikraamat ,,Pärsia kirjad´´ . Selles raamatus saatsid kaks näiliselt mõõda Euroopat rändavat pärslast koju reisikirju, milles teravmeelselt arvustati tollast prantsuse seltselukonna, jätmata kõrvale ka kuningat. Montesquieu elutööks sai aga tema 1748. aastal ilmunud mahukas teos ,,Seaduste vaimust´´ .
materiaalseid vahendeid. Juhatajaks sai kindral Nikolai Judenitš, kes oli silma paistnud Kaukaasia rinde juhatajana I ms-s Türgi vastu sõdides. Okt 1919 alustas Loodearmee pealetungi Petrogradi suunas. Jõuti välja suisa äärelinnadesse. Pealetung takerdus. Kuna 1919 alguses tundus kõige suuremat ohtu kujutavat admiral Koltšaki idarinne, siis apr-mai koondasid punased selle vastu oma põhilised jõupingutused. Mais, kui teede lagunemine lõppes, andis punaarmee Koltšaki vägede tsentrumile vastulöögi, pani pealetungi seisma ja hakkas tagasi suruma, juunis Permi-Ufaa-Ohrenburgi joonele, juulis ületati Uurali mäed, vallutati Jekaterinburg, Tšeljabinski, augustis jätkati Koltšaki vägede jälitamist teispool Uuraleid, Siberis. Vastmobiliseeritud meestest koosnevad väeosad, nähes valgete ebaedu, hakkasid massiliselt deserteeruma. Augustiks olid enamlased lähenenud juba 200 km kaugusele Omskist, mis oli Koltšaki pealinn