" ja lubas ka kohtunike ja valitsusega arved õiendada. Seda tõlgendati kui provokatsiooni mässule õhutamiseks, mille eest oli lubatud surmanuhtlus. Nii mõistetigi ta juba järgmisel päeval surma, mille kinnitas sõjaminister, kolonelleitnant Hans Kurvits. Mahalaskmine viidi täide samal õhtul enne keskööd Valdeku metsas. Vaatamata Nõukogude-vaenlikule poliitilisele suunale paiknesid Eestis Nõukogude transiidifirmade Dobroflot ja Tsentrosojuz kontorid, ning esinedes firmade töölistena saabusidki mässajad Eestisse. Samuti oli mässajate hulgas firmade tegelikke töölisi. Rudolf Vakmanni memuaarides 19. novembri 1924 relvade, laskemoona ja varustuse nõudelehes oleks Venemaalt pidanud saadetama mässajatele 300 vintpüssi põhja ja 200 lõunapiirkonna mässajatele, automaatpüsse vastavalt 30 ja 20, kergekuulipildujaid 20 ja 14, raskekuulipildujaid 18 ja 12, eelnimetatud relvade padruneid 150 000 ja 100 000,
ideoloogilisi ja majanduslikke eesmärke ning seadusi oleks täpselt järgitud. Tegelikult oli aga NSV Liidus mõnes valdkonnas-süsteemis siiski kasutusel ka mitmeid turumajanduse elemente, mis võimaldasid efektiivsemalt majandada ja riiki kuidagiviisi jalul hoida. Kolhooside majan- dusvabadused olid mõnevõrra suuremad kui sovhoosidel, kullatööstuses tegutsesid artellid, oli olemas pseudokooperatiivne süsteem Tsentrosojuz (Eestis ETKVL) jne. Kuna riigi poolt juhitav põllumajandus ei suutnud rahvast toita, oldi sunnitud lubama ja isegi arendama-soodustama nn aianduskooperatiive. Pärast riigitööd sotsialismis läks inimene oma aianduskrundile ja töötas turumajanduse tingimustes. Kõigile oli selge, et turumajandus aianduskrundil oli palju efek- tiivsem kui käsumajandus riigitööl. Aiakultuuride saagikus enda krundil oli oluliselt kõrgem kui
annaabi.ee 
