Mittehistoonsed valgud on geeni ekspressiooni regulaatorid 7. Kromatiin ja nukleosoomid Kromatiin on nukleiinproteiin-kompleks, mis koosneb DNAst, histoonidest ja mittehistoonsetest kromoomsetest valkudest. Kromatiinist koosneb eukarüoodi kromosoom. Kromatiini esineb struktuurselt erinavais vormis: a) heterokromatiin- e.kondenseerunud kromatiinaine, 10% genoomist. Sisaldab põhiliselt mittetranskribeeritavaid struktuurgeene ja kordusjärjestusi. Tsentromeerne ja telomeerne ala on heterokromatiin b) eukromatiin-e. vähem kondenseerunud kromatiinaine. On see osa, mis katab transkriptsiooniliselt aktiivset ala ja on seetõttu ka lõdvemalt pakitud. Kromatiini struktuuri tagamisel osalevad lisaks histoonidele ka muud valgud: a)tugivalgud- mittehistoonsed kromatiini valgud, mis kinnituvad DNA-le läbi spetsiifiliste DNA piirkondade. See interaktsioon toimib kui transkriptsiooniline
a) tunnus tugevneb c) tunnus kaob b) tunnus nõrgeneb d) tekib uus tunnus. Kromosoommutatsioonid: 1) mis muudavad geneetilise materjali hulka. a) deletsioon lõik kromosoomist langeb välja ja lagundatakse. b) duplikatsioon lõik kromosoomist mitmekordistub - tavaliselt kahekordistub häirib kromosoomide lahknemist mitoosis ja meioosis. c) fragmentatsioon enamus kromosoomist lagundatakse aga alles jääb tsentromeerne osa tsentromeerne osa seostub teise kromosoomiga. d) rõngaskromosoomide teke rõngaskromosoomid on geneetiliselt mitteaktiivsed. 2) Mutatsioonid, mis muudavad geneetilise materjali paigutust. a) inversioon lõik kromosoomist eraldub pöördub 180 kraadi ja paigutub tagasi muutub geenide järjestus ja tekib uus asendiefekt mõjult on see mutatsioon on see mutatsioon üks väiksemamõjulisi.
5 põhitüüpi: H1, H2A, H2B, H3, H4. Võrdne DNA massiga, evolutsiooniliselt konserveerunud. Mittehistoonsed väga erineva nii struktuurilt kui tüübilt, hulk varieerub tugealt. >> 100% DNA mass, << 50% DNA mass. DNA pakkimine kromosoomis DNA keerdumine histoonide ümber, moodustub nukleosoom. Nukleosoomid on omavahel ühendatud DNAga nagu pärlid omavahel. Nukleosoomid pakitakse 30 nm kromatiinfilamenti. Moodustuvad silmusjad domeenid. DNA struktuurne eristamine genoomis Tsentromeerne DNA (CEN) -Kromosoomi keskkoht, mille funktsioon on mikrotuubulite kinnitumine. Spetsiifilised järjestused. Telomeerne DNA - Kromosoomi terminaalsed otsad, hoiavad kromosoomid stabiilsed, tandemkordused. Oluline kromosoomid replikatsioonis. Unikaalsed järjestused - Reeglina kodeerivad geenid Kordus DNA Paigutunud üle kogu genoomi eri vahemaade tagant ja seepärast
tugevneb, tunnus nõrgeneb, tunnus kaob; tekib uus tunnus; 7. Autosoomsed või suguliitelised. Kromosoommutatsioonid: jagada tinglikult kahte rühma: 1. Muutub geneetilise materjali hulk ja 2. Muutub geneetilise materjali paigutus. Muutub geneetilise materjali hulk: deletsioon- lõik kaob ära, võib muutuda geenide hulk (kahjulik). Duplikatioon- kahekordistub mingi lõik (kahjulik). (nõukogude õpikus oli ka fragmentatsioon, kus peeti silmas seda, et jäi alles tsentromeerne osa.). Muutub geneetilise materjali paigutus: inversioon- lõik pöördub 180 kraadi ja paigutub tagasi (muutuvad naabrid). Translokatsioon- kromosoomilõigu ülekanne teisele, mittehomolooiglisele kromosoomile. Kromosoommutatsioonid on ulatuslikuma mõjuga sest hõlmavad korraga suuremat materjali hulka. Nii geen kui kromosoommutatsioone saab põhjendada suures ulatuses mutageenide toimega. Genoommutatsioonid: mutatsioonid, mille käigus muutub kromosoomide arv, pmst on kahte tüüpi
annaabi.ee 
