1) Profaas a. Kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse transportvormi. b. Kaob tuumake c. Laguneb tuumaümbris d. Loomarakkudes tsentrioolid lähevad raku poolustele 2) Metafaas a. Kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa ( ekvtoriaaltasandile). b. Loomarakkudes moodustub kääviniidistik, tekib tubuliinist, kääviniidid seostuvad ühelt poolt tsentrioolidega ja teiselt poolt kahekromatiidiliste kromosoomide tsentromeeridega. Erand: kromosoomide arv on hõlpsalt loetav 3) Anafaas a. Toimub kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine. Poolustele jõuavad ühekromatiidilised kromosoomid. 4) Telofaas a. Ühekromatiidilised kromosoomid pakitakse lahti. b. Hakkavad kujunema tuumaümbrised. c. Rakk valmistub tsütokineesiks
Tulemuseks on 2 geneetiliselt identset 4 geneetiliselt erinevat rakku rakku Mitoosi tsükkel: Profaas – kromosoomid keerduvad kokku (muutuvad nähtavaks), tuumamembraan lagundatakse, kaovad tuumakesed (kromosoomid paiknevad ümber), tsentrioolid liiguvad poolustele ja nende vahele tekivad kääviniidid. Metafaas – kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele (teise otsaga on seotud tsentrioolidega). Anafaas – kääviniidid lühenevad ja kromosoomide kromatiidid eralduvad poolustele Telofaas – kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraan, kromosoomid pakitakse lahti, tekivad tuumakesed. Tsütokinees – tsütoplasma ja rakuorganellid jaotuvad tütarrakkude vahel, rakumembraan nöördub sisse. Meioosi erinevus mitoosist: 1. profaasis leiab aset ristsiire – homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ja vahetavad võrdse pikkusega osi. 1
c) Kromosoomid muutuvad nähtavateks valgusmikroskoobis d) Profaasis kaob tuumake e) Laguneb tuumaümbris ja karüoplasma seguneb tsütoplasmaga f) Loomarakkudes tsentrioolid lahknevad rakupoolustele ja hakkavad koordineerima kääviniidistiku teket Metafaas a) Kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa b) Kromosoomide arv on selgelt määratletav c) Loomarakkudes kääviniidistik seostub kahekromatiidiliste kromosoomide tsentromeeride piirkonnaga ühelt poolt ja tsentrioolidega teiselt poolt 18.09. MITOOS ANAFAAS: joonis. Anafaasis toimub kahekromatiidiliste lahknemine, kusjuures poolusele jõuavad ühekromatiidilised kromosoomid. TELOFAAS: Algab ühekromatiidiliste kromosoomide lahtipakkimine, kujunevad tuumaümbrised ja rakk valmistub tsütokineesiks. TSÜTOKINEES: Üldjuhul on see protsess võrdne kahe raku vahel. Ebavõrdse tsütokineesi näiteks on pärmseente pungumine. Tsütokineesil rakkude eraldumine: kestaga rakud kahe tulevase
mikrotorukeste paarist, mis ümbritsevad kahte ühekaupa paiknevat mikrotorukest (19-28 lk. 819). Iga välimiste torukeste paar koosneb A ja B torukesest. Kõikide mikrotorukeste (+) ots paikneb aksoneemi raku tsentrist kaugemas otsas. A toruke sisaldab 13 protofilamenti, B toruke 10. Aksoneem on seotud rakuga basaalkehakese (ingl basal body) abil. Basaalkehakese struktuur on sarnane tsentrioolide struktuuriga. Sisaldab 9 kolmest mikrotorukesest (A,B,C) koosnevat rühma (analoogiliselt tsentrioolidega), milles 13 protofilamendist koosnev A toru on seotud ebatäieliku B toruga ja ebatäieliku C toruga. Basaalkehakese A ja B torud jätkuvad viburis, aga C toru lõpeb basaalkehakese ja viburite vahelises üleminekutsoonis. Basaalkehake on oluline viburi kasvu alustamises. Selline 9+2 struktuur esineb kikide eukarüootide viburite ja ripsmete südamikus, mida nimetatakse ka aksoneemiks. Aksoneemi liikumine phineb tema koosseisus olevate mikrotuubulite libisemisel üksteise suhtes
annaabi.ee 
