1535. a. uus raamat ,,Wanradti katekismus". Katekismus lühike jumalasõna kokkuvõte, autoriks on Niguliste kiriku õpetaja, sakslane. Linnakoolide osatähtsus tõusis, kirikud läksid lihtsamaks, sest raha polnud. Baltharas Russowi Liivimaa kroonika oli oluline, alam-saksa keeles kirjutatud. Kui Eesti läks Rootsi võimu alla, kindlustus luterlus. Liivi sõda (1558-1583) Põhjused - 1) Liivimaa kaupmehed takistasid 1539. a. venelaste kauplemist ja suhtlemist Lääne-Euroopaga. 2) Tsentraliseritud riikide tekkimine lõi eeldused nõrgemate riikide ülevõtmiseks tugevamate poolt. 3) Liivimaa oli nõrk ja killustatud ala, mille juhtidel puudus reaalsustaju. 4) Riigijuhtide edukuse üheks mõõdupuuks olid edukad sõjad ja vallutatud aladelt saadav tulu (Venemaa nõusid Tartu piiskopkonna maksude tasumist tsaarile, 1556.- 1557. a. pidas ordu sõja Riia piiskopi ning Poolaga võitlused
Riigi huvid puudutavad kogu ühiskonda, seetõttu on meie absoluutne prioriteet kõigi erahuvide suhtes. Näiteks: Prantsusmaa katoliiklik kardinal Richelieu võitluses mõju pärast Euroopas usuvendade vastu Austrias ja Hispaanias, valis liitlaseks esialgu protestantlikud valitsejad, hiljem muhameedliku Ottomani impeeriumi.. Ajaloolised sündmused tõestavad, et 16.-17.sajandil toimus poliitiliste ja õiguslike ideede areng tihedas võitluses, mida peeti tsentraliseritud riikide ja absolutistliku kuningavõimu loomiseks, ning teisalt rahvusriikide kujunemise käigus religioossete sõdade kontekstis Prantsusmaal. Nende ajalooliste sotsiaalsete tendentside uurija oli Jean Bodin (1530- 1596), keda tuntakse kui riikliku võimu suveräänsuse idee ja teooria loojana. Riigi suveräänsusu seletas J.Bodin kui igasugustest piiravatest tingimustest sõltumatut võimu.. "Suveräänsus on riigi poliitilise stabiilsuse vajalik tingimus", arvas Bodin.
annaabi.ee 
