Nii ei likvideeritud 6-klassilisi algkoole. · Koolireformi teine etapp teostati 1937. a. Lisaks kolmele kooliastmele oli võimalik valida kahe suuna vahel. Progümnaasiumis oli 2 kohustuslikku võõrkeelt, reaalkooli ühe võõrkeele vastu. · Suuremat rõhku pandi kutseharidusele rajati uusi kutsekooli, õpilastele tehti soodustusi. · 1930. a. lõpus avati ligi 100 uut koolimaja ja renoveeriti vanu. Parandati kooliolusi. Kahjuks koolielu hakkas tsentraliseeruma ja mitmed ettevõtmised muutusid sunduslikuks. · 1. detsembril 1919. a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. TÜ pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele. Ülikool muutus kiiresti rahvuslikuks. Suuri teeneid rahvusülikooli kujundamisel omasid Peeter Põld, Heinrich Koppel ja Johan Kõpp. · Tartus tegutsesid lisaks endisaegsetele usu-, filosoofia-, arsti-, õigus-, ja matemaatika- loodusteaduskonnale ka majandus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond.
o sarnane institutsioon oli Postiliit 1874 o mõõtude ja kaalude RV ühendus 1875 James Hawdon (darvinism/lamarkism) - näeb kõige alusena merkantilismi; oma käsitluse ehitab üles hegeliaanliku lähenemise abil (tees-antitees-süntees) tees – teatud ajajärk (15-16. saj) tekitas terves Euroopas traagikat kulla ja hõbeda kaitsmise näol; senised fragmenteerunud riigid hakkasid tsentraliseeruma; o kaasa aitasid sellele kaupmehed, kes olid saanud monopoolse õiguse riigilt toimetada kuskil piirkonnas nii nagu nad ise heaks arvavad; o teine aspekt oli bürokraatia teke – toona nähti selles faktorit, mis suudaks stabiliseerida riiki; tekitas mingisuguse korrastatuse; jälle oli kaupmeestel lihtsam omi asju ajada
annaabi.ee 
