Alaealisest Louis'st sai uus kuningas aastal 1226. Tema eest valitses regendina ema Blanche. 1234. aastal kuulutati Louis IX täisealiseks ning abiellus Provence'i Margueritega. Ehkki ametlikult sai Louis valitsejavõimu enda kätte, jäi ta reaalselt veel aastateks oma ema mõju alla. Siiski kujunes tema valitsusaeg küllaltki edukaks: tänu tema (kroonikute väitel) vagadele ja õiglastele isikuomadustele kasvas kuningavõimu autoriteet ning tänu tsentraliseerivatele reformidele riigi majanduslik ja poliitiline stabiilsus. 1240. aastatel tugevnes tunduvalt kuninga harras religioossus: ta hankis endale mitmeid Jeesusega seotud reliikviaid ning mõtles üha tõsisemalt ristisõtta mineku peale. 1247. aastal haigestus ta tõsiselt ning oli suremas. Pärast ootamatut tervenemist otsustaski Louis tänutäheks Jumalale minna ristisõtta ning vabastada Jeruusalemm. Nii algatas ta järgmisel aastal Seitsmenda ristisõja (12481254), ent kuna parajasti oli
ja välimine osa. Foucault' võimuteooria üheks keskseks teesiks on teadmiste ja võimu lahutamatu seos: võim toodab teadmisi ja teadmised omakorda fundamenteerivad establishmenti. Ka "teaduslikud" diskursused on üks võimuavaldusi. Selles vallas näeb Foucault kehtivatest suhetest kõrvalepõikamise võimalusena oma genealoogiaid, "antiteadusi", nagu ta neid nimetab. Need ei hakka vastu mitte niivõrd teaduse sisule, meetoditele või mõistetele, vaid ennekõike just tsentraliseerivatele võimuavaldustele, mis "on seotud teadusliku diskursuse institutsiooni ja toimimisega meie ühiskonnas". Ta ei vastandu faktide konkreetse paljususega teooria abstraktsele ühtsusele; see pole spekulatiivse diskvalifitseerimine. Genealoogilise projekti läbivaks jooneks pole mitte empirism ega ka positivism; asi seisneb tegelikult lokaalsete, katkeliste, diskvalifitseeritud, mittelegitiimsete teadmiste suunamises ühtse teoreetilise
annaabi.ee 
