Ungern-Sternberg. Revolutsiooni nimel ei kõhelnud ka Trotski läbi viimast inimeste massilisi hukkamisi ja teisi inimõiguste rikkumisi (üks selle tagajärgi oli Kroonlinna madruste ülestõus bolsevike valitsuse vastu märtsis 1921, mis veriselt maha suruti). Kokku kaotas kodusõja käigus oma elu umbes 15 miljonit inimest. Bolsevike majanduspoliitikaks kodusõja ajal oli sõjakommunism. See kujutas endast talupoegade saagi rekvireerimist, majanduse tsentraliseerituid juhtimist, eraettevõtluse keelamist, sunnitööle sarnanevat töödistsipliini jms. See koos sõjaga laastas täielikult Venemaa majanduse ning tõi kaasa üldise vaesuse. NEP 1921-1929 Uus majanduspoliitika ( ) sai partei ideoloogiaks majanduse osas alates 10. kongressist märtsis 1921. Olulisemate muutustena võimaldas see taas talupojal
üldtunnustatud põhimõtete ja normide täitmist, seadusandja mitte ainult deklareeritud, vaid ka faktilist seotust põhiseadusega, inimväärikuse austamist ja kaitsmist riigi poolt jt. Õigusriigis on riigivõim pandud indiviidide teenistusse, mitte aga vastupidi, nagu see on nt politseiriigis või haldusriigis. Politseiriik on selline riigivõimu korraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseerituid ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud. On mõistetav, et politseiriik ei kuulu demokraatlike riigivormide hulka. Haldusriik kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Riik on poliitilise võimu organisatsioon
annaabi.ee 
