ELi õiguse hierarhia: 1) Rahvusvahelised lepingud - kõik riigid peavad osa võtma ja alluma. Ainuke variant mitte osa võta on takistada lepingu ratifitseerimist. 2) Esmane ehk primaarne õiguskord. See koosneb kolmest osast. See sisuliselt dikteerib mida kõik seadused ja asjad järgima peavad. 1) EL leping, mis on üldõnaline ja räägib lühidalt põhiõigustest ja asjadest. 2) EL toimimise leping. Räägib detailselt kuidas asjad toimuvad EL-is. 3) EL põhiõiguste harta. Tsentraliseerib ühendust ropult. Liigub föderatsiooni suunas. Põhimõtteliselt loodi põhiseadus mis on kõrgemalt kui ühegi osalisriigi põhiseadus. Nüüd on perses. 3) Teisene ehk sekundaarne õiguskord. See sisuliselt viib ellu uusi õigusi. See jaguneb: 1) Määrused (küsib eksamil) - Määruste eesmärk on tagada õguskorra ühtlustamine: 1.1 Kõik peavad tegema ühtemoodi 1.2 Otsekohalduv. Kõik peavad vastuvõtma suht kohe, isegi kui osalisriigis asju nii kiirest
ja muutused on kiiremad. Uusaja vaimu sümbolid: tugev kuningas, kodanlus ja kaupmehed, maadeavastajad, loodusteadlased. 16. saj muutub nii abstraktne vaimulaad kui ka konkreetne riigistruktuur. Oluline on vaimne vabanemne, uus riigkord, varakapitalistlik majandus. Üks ilmekamaid on Rootsi näide: riik oli vabanenud Kalmari unioonist (keskaegne riik), Gustav Vasa sai 1521 Rootsi valitsejaks, millega algab uusaeg. Riiki ei isel ühtne rahvus, vaid ühtne religioon. Uus rahvusmonarh tsentraliseerib riiki. Algne rahvusaspekt ilmneb Taani-vastases liikumises. Gustav Vasa kehtestab päriliku monarhia. Rahalisi vahendeid hangib Gustav I eelkõige reformatsiooni toel (1527 pol põhjused), millega sekulariseeriti kiriku varad. Kuningast sai kirikupea. Piibel tõlgitakse rootsi keelde. Vasad rajavad tsentraliseeritud riigiaparaadi. Palka hakatakse maksma rahas. Gustav I kutsub eksperte Saksa vürstiriikidest. Tekib riigiametnike klass ning teenistushierarhia.
annaabi.ee 
