edasi kosmoloogiat. Nad väitsid esimestena, et Maa ja teised taevakehad on kerakujulised. Kõige täiuslikumaks ja ilusamaks kehaks peeti kera, seega Maa ei saa olla lame, et olla vastavuses täiusliku maailmaga, peab olema kera. Samuti väitsid pütaagorlased esimestena, et päikese ja tähtede liikumine taevavõlvil on näiline tegelikult liigub maakera ise. Pythagoras jättis kõrvale Aristarchos tsentraaltule teooria ja väitis, et keskmes on päike ja Maa tiirleb selle ümber. Pütaagorlased järjestasid planeedid õigesti, võttes aluseks nende tiirlemisaja ja kauguse Maast. 7 Maailm koosneb vastuoludest. Sellest tuletasid pütaagorlased 10 põhivastuolu piiratud ja piiramatu, sirge ja kõver, üks ja palju, parem ja vasem, mehelikkus ja naiselikkus, paigalolev ja liikuv, pimedus ja valgus, otsene ja kaudne, hea ja kuri ning ruut ja püstkülik
maailmaga, ta peab olema kera . Samuti väitsid pütaagorlased esimestena, et päikese ja tähtede liikumine taevavõlvil on näiline -- tegelikult liigub maakera ise. Kogu liikumine tiirleb aga kerakujuliselt ümber mingi keskse tulekolde, mis asub teisel, Maa asustamata poolel ja on seega inimestele nähtamatu. Keskne tulekolle on soojuse, valguse ja elu ürgallikas, mille ümber keerleb kogu ülejäänud maailm . 3. saj. eKr jättis Pythagorase kodusaarelt Samoselt pärit Aristarchos tsentraaltule teooria kõrvale ja väitis, et keskmes on hoopis päike ja Maa tiirleb selle ümber. Pütaagorlast Aristarchost võib seega nimetada esimeseks heliotsentristliku maailmapildi juurutajaks. See revolutsiooniline idee jäi paraku järgmiseks kaheks tuhandeks aastaks kuni Kopernikuse revolutsioonini tuha alla hõõguma. Maailm koosneb vastuoludest. Nagu arvudeteoorias juba märgitud, seisneb põhikonflikt piiratud-piiramatu vastanduses. Sellest tuletasid pütaagorlased 10
annaabi.ee 
