Hispaania 3. Mida püüdis Karl Suur taaselustada ja mida ta selleks tegi/moodustas? Ta püüdis taaselsutada ladinakeelset kirjandust. Selleks koondas ta oma residenti Aachenisse teadus ja kirjamehi, kes moodustasid siis nö akadeemia 4. Mis olid Frangi riigis peamisteks ehitisteks? Mis on tähtsaim säilinud ehitusmälestis ja mille ehitamisel sai see edaspidi eeskujuks? Lossid, kirikud ja kloostrid, Töhtsaim säilinud ehitusmölestis on Aacheni lossikavel. See sai eeskujuks mitmete tsentraalehitiste püstitamisel. 5. Iseloomusta varase keskaja basiilikat. Basiilikal oli lame lagi, sammaste asemel neljakandilised piilarid. Uus osa oli krüpt, valitseja jaoks oli eraldi loo 6. Mis on KRÜPT ja milleks seda kasutati? Kelder altaariumi all, seal hoiti pühasid säilmeid, kasutati ka tähtsate isikute matmiseks. 7. Kuidas kaunistasid karolingid kirikute inerjööre? Kust võeti stseene kujutamiseks? kasutati rohekti freskosid ja mosaiike, stseene võeti antiikmütoloogikast ja ajaloost. 8
saj Ehitustüübid: sakraalehitused (basiilikad, tsentraalehitised, kloostrid) ja lossid. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi. Ehitustehnika: rakendati varasemat aegade ehitusvõtteid, ehitustesse lülitati sisse antiikarhitektuurist pärinevaid detaile (nt sambad). Varakeskaegset ehituskunsti iseloomustab massiivsus ja kohmakus. Basiilikad moodustasid enamlevinud kirikutüübi. Need ehitati tavaliselt kolmelöövilistena, ühe või kahe põiklööviga ja lamedate lagedega. Tsentraalehitiste püstitamisel võeti eeskuju varakristlikust või bütsantsi arhitektuurist. Lossiehitist nimetati karolingide ajal pfalz´iks. Losside ehitamisel tugineti vanade germaanlaste ja keltide või siis rooma impeeriumist pärit ehitustraditsioonidele. Sisekujundus. Varakeskaegse ruumi kujundamisest on säilinud vähe andmeid. Suurt tähelepanu pöörati sakraalhoonete ehitamisele ning nende sisemus püüti kujundada selliselt, et see mõjutaks pühakotta astunuid
-432., sambad ühendatud kaartega, sariklagi jt.). Varakristlikul perioodil Lähis Itta ehitatud kirikuhooned olid kompaktsemad, lähenesid tihti põhiplaanilt ruudule, põhimassilt olid lähedased kuubile, neil puudus aatriumõu, kaaristuna väljapoole avaneva narteksi kõrvale aga püstitati kaks torni. Mõningatel juhtudel ehitati lisaks peaapsiidile veel apsiidid ka kiriku põhja- ja lõunaküljele (seda võtet nim. trikonchos: Kristuse sündimise kirik Betlehemis, 5.saj.). Tsentraalehitiste tuntumaid näiteid on Santa Constanza mausoleum Roomas (4.saj.). Ümara põhiplaaniga ehituse kuplit kannavad siseruumi kaheks jaotavad 12 saledat kaksiksammast, kupli suured aknad loovad ruumi keskosas võimsa valgusefekti, sellega moodustab kontrasti keskosa ümbritseva ringgalerii poolhämarus. Viimase poolsilindervõlv võtab vastu kupli külgsurve ja kannab selle massiivsetele välisseintele. Ristimiskirikute e. baptisteeriumide eelistatuimaks põhiplaani vormiks oli ring või
annaabi.ee 
