struktuuriga kromosoomid, mis asuvad rakutuumas ja on tsütoplasmast eraldatud tuumamembraaniga. Lisaks tuumagenoomile on veel tuumaväline mitokondrigenoom, millele taimede ja mõnede vetikate puhul lisandub kloroplastigenoom. Kromosoomide koostisse kuuluvad DNA, RNA ja valgud. Kromosoomistikku iseloomustab kromosoomide kuju, mille määrab primaarsoonise ehk tsentromeeri asukoht. Selle alusel eristatakse telo-, akro-, submeta- ja metatsentrilisi kromosoome. Metatsentriku tsentomeer jagab kromosoomi kaheks enam-vähem võrdseks õlaks. Telotsentriku tsentromeer paikneb aga telomeeri piirkonnas ja kromosoomil on visuaalselt eristatav vaid üks õlg. Inimesel esineb karüotüübis nii meta-, submeta- kui ka akrotsentrilised kromosoomid. Kõrgemalt arenenud liikidel on rohkem asümmeetrilisi kromosoome. Tuuma DNA hulk on määratud liigi kromosoomide arvu ja suurusega. Igal liigil on genoomis kindel hulk DNA-d ja seda suurust nimetatakse C-väärtuseks
Isekordistuvad molekulkompleksid, mis koosnevad DNA-st, RNA-st ja valkudest ning mis sisaldavad geene. Jaotatakse: 1. Kuju · Eeltuumsetes · Pärsituumsetes lineaarsed kromosoomid. 2.Ehituse · 1 kromodiitne kromosoon 1 Dna molekul, leidub rakkudes, pärast rakkude jagunemist. · 2kromotiidilistes 2 DNA molekuli, leidub rakkudes, rakkude jagunemise algfaasides. Koostis: 1) 1kromotiitne kromosoom · Keskel rinf tsentomeer(esmane soonis) · 2 pikka osa on õlad/haarad, vöödistus · Pika asja otsas on telomeerid, iga jagunemisega kaob otsas. Lõputu kordi päristuumsete rakud jaguneda ei saa. · 2) Kromosoomide arv · Eri liikidel on erinev arv kromosoome(päristuumsetes- väikseim krom arv 2-naaskelsaba, troopilises sõnajalas imbes 1000krom-i) 3) Kromosoomistik · Haploidne(n) kromosoomistik, seda on bakterites, paljude hallitus
annaabi.ee 
