turvakontrolle ja muretsema paberimajanduse pärast. Olen õnnelik oma vabaduse üle minna millal ja kuhu ma tahan, kui selleks võimalus või soove tekib. Peale reisimisevõimaluste on Eestis elades ka äärmiselt hea pääseda ligi igasugusele infole, mis seostub meediaga ning seega maailmas toimuvaga. Meie meedia ajakirjad, ajalehed ja televisioon võib avaldada kõike, mis ei halvusta põhjuseta ühtegi indiviidi. Erinevalt Põhja-Koreast, kus meedia levik on tsensuuritud, saab iga eestlane piiramatult ja vabalt oma soovide järgi infot igapäevatest sündmustest ja uudistest. Olen harjunud hommikukohvi kõrvale ajalehti lugema ning ei kujuta ettegi, kui mul seda vabadust ei oleks. Samuti tundub minu jaoks väga veider kui Indias korraldavad sobitusabielud vanemad, kes valivad traditsioonide kohaselt oma järglasele sobiva abikaasa. Lapse soovi puhul ise kaaslane valida, mõtlevad vanemad välja erinevaid ähvardusi näiteks jätta laps ilma pärandusest
Pikka aega oli üksnes teada ajalehe ilmumise fakt, ajalehenumbrid olid hävitatud, sest ajalehe ilmumine pandi seisma riigivõimu nõudel 1806. Vene keskvõim kartis Napoleoni sissetungi Vene Impeeriumisse ja kardeti talurahva ülestõuse ja ajaleht pandi juba eos kinni, kartes, et ajaleht võib tekitada talurahva seos ülestõusu meeleolulist. 1944.aastal Tõnu Tannberg avastas 10 selle ajalehe numbrit, mis olid säilinud Venemaa ajalooarhiivis tsensuuritud materjalide seast. Järgmine eestikeelne ajaleht ilmus 1821-23 ja 1825, “Marahwa Näddala-Leht”, väljaandjaks Otto Wilhelm Masing. See ajaleht lõpetas tegevuse, sest tiraaž oli väike ja majanduslikult ei tasunud ta end ära. Eesti ajakirjanduse uus hingamine on seotud rahvusliku ärkamisega. Õiguskorraldus Balti erikord tähendas seda, et Balti provintsid moodustasid omaetteseisva õigusliku ruumi, Balti provintside õiguskord oli erinev, õigustraditsioon oli teistsugune. Eesti-
annaabi.ee 
