stagnatsioon – 1970. aastatel ilmus poliitilise režiimi mandumine ning suutmatus normaalselt toimida. Ühiskonnaelu kõigis valdkondades toimuv seisak. inimõiguste küsimus – hakati demokraatia peale mõtlema, tekkisid teisitimõtlejad, dissentlik liikumine perestroika – majandusliku arengu kiirendamine sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise kaudu glasnost – salastuste vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine, tsensuurireeglite pehmendus NL lagunemine – peale riigipöördekatse läbikukkumist (riigid hakkasid iseseisvust nõudma, 26. dets 1991 Ülemnõukogu teade NL laialisaatmisest) idabloki lagunemine – NL „vabade käte poliitika“ viis kommunismi lagunemiseni ida euroopas berliini müüri langemine – Saksa DV Erich Honecker ei läinud kaasa Ida- Euroopa uunemisprotsessidega, püüdis valitsevat režiimi kindlustada
avaldamine. 1980'date lõpul loodi veel mitmeid teisi organisatsioone, nende hulgas Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Eestimaa Rahvarinne. Peale Karl Vaino asendamist Vaino Väljasega 1988 juunis, tähistas rahvas seda sündmust massimeeleavaldusega Lauluväljakul. Rahvarinde eestvedamisel korraldati ,,Eestimaa Laul", kus kõlas laia avalikkuse ees üleskutse omariikluse taastamiseks. Rahvast hariti ajalooteemadel ja sellele aitas suuresti kaasa tsensuurireeglite kergenemine, mis andis ajakirjandusele võimaluse minevikusündmusi tõepärasemalt käsitleda. EKP üritas uuendustega kaasa minna, kuid ühiskonna areng oli nende kontrolli alt juba väljunud. See pani impeeriumimeelsed jõud koonduma ja 1988 suvel moodustati ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine ja sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit NSVL'i lahutamatuks osaks ja kriitika alla võeti keele- ja kodakondsusseadused. 1988
annaabi.ee 
