hellenistliku kreeka skulptuuri kohta. Just kreeka kunsti mõjul levis Roomas realismi kõrval idealiseeriv laad, mis sai erilise populaarsuse osaliseks just keisrite valitsusajal (pilt 8). Suurt edu saavutas hilisel vabariigi perioodil ka reljeef. Siingi segunesid kreeka hellenismi ja rooma tavad. Ühel madalreljeefil näiteks on ühendatud süzeedelt ja teostamistehnikalt hellenistlikmütoloogilised kujutised tsensusele järgnenud ohverdamisest Roomas, mis on antud realistlikus rooma stiilis. Üks silmapaistvamaid reljeefkunsti näiteid on aga 1. saj. e.Kr. püstitatud Rahu altar (Ara Pacis). Kogu ehitis on 11,6 m pikk, 10,6 m lai ja 6 m kõrge. Välismüüri ülemises osas oli friis, alumist osa kaunistas rikkalik ornament. Friisil oli kujutatud jumalaid ja altari juurde suunduvat pidulikku rongkäiku (pilt 9). Too reljeef on jäägitult vaid rooma kunstiteos
koopiatele, mis säilinud on, olemegi saanud nii palju teavet ja näitematerjali hellenistliku kreeka skulptuuri kohta. Just kreeka kunsti mõjul levis Roomas realismi kõrval idealiseeriv laad, mis sai erilise populaarsuse osaliseks just keisrite valitsusajal. Suurt edu saavutas hilisel vabariigi perioodil ka reljeef. Siingi segunesid kreeka hellenismi ja rooma tavad. Ühel madalreljeefil näiteks on ühendatud süzeedelt ja teostamistehnikalt hellenistlikmütoloogilised kujutised tsensusele järgnenud ohverdamisest Roomas, mis on antud realistlikus rooma stiilis. Üks silmapaistvamaid reljeefkunsti näiteid on aga 1. saj. e.Kr. püstitatud Rahu altar (Ara Pacis). Kogu ehitis on 11,6 m pikk, 10,6 m lai ja 6 m kõrge. Välismüüri ülemises osas oli friis, alumist osa kaunistas rikkalik ornament. Friisil oli kujutatud jumalaid ja altari juurde suunduvat pidulikku rongkäiku (pilt 9). Too reljeef on jäägitult vaid rooma kunstiteos. Nendest
Paraku on neid säilinud väga vähesel määral vaid Egiptuses, mis kuulus Rooma riigi koosseisu, tänu sealsele kombele kasutada portreid hauapanustena. Need portreed on tehtud enkaustikatehnikas ja oma stiililt on nad lihtsad aga realistlikud ja veenvad. Suurt edu saavutas hilisel vabariigi perioodil ka reljeef. Siingi segunesid kreeka hellenismi ja rooma tavad. Ühel madalreljeefil näiteks on ühendatud süzeedelt ja teostamistehnikalt hellenistlikmütoloogilised kujutised tsensusele järgnenud ohverdamisest Roomas, mis on antud realistlikus rooma stiilis. Üks silmapaistvamaid reljeefkunsti näiteid on aga 1. saj. e.Kr. püstitatud Rahu altar (Ara Pacis). Erinevus kreeka reljeefist torkab kohe silma: rõivas on hoolikalt volditud, katab keha, mitte ei too seda esile. Figuurid asetsevad mitmel tasapinnal, tuues reljeefi maalilisuse. Samas jääb figuuride vahel puudu valgusest, õhust ja ruumist. Reljeef koosneb nagu erinevatele tasapindadele seatud staatuatest
annaabi.ee 
