Konsulid-kõrgeimad magistraadid. Kuulus kõrgeim võim riigis.Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preetorid-järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada .Ülessane oli korraldada õigusemõistmist, kuid nad võisid juhtida ka sõjaväge. Tsensorid-valiti endiste konsulite hulgast 5 aastaks. Ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine .Nad valvasid ka kodanike elukommete järele. Tsensoriametit peeti väga auväärseks, sinna valiti enamasti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Diktaator- määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht. Ametis oli pool aastat ja oli piiramatu võim. Rahvatribuunid-pidid kaitsma lihtrahva huve.neil oli õigus panna veto (keeld) ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega.
o Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid o Preetorid(8) tähtsuselt järgnesid konsulitele ja võisid neid vajadusel asendada, pidid korraldama õigusemõistmist, kuid võisid ka juhtida sõjaväge. o Tsensorid valiti konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ül oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Tsensoriametit peeti väga auväärseks, seal olid eakad ja autoriteetsed mehed. o Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kui pool aastat. Kuid pärast ametiaja lõppu pidi diktaator oma tegudest aru andma ja nende eest vastutama o Rahvatribuunid (10) pidid kaitsma lihtrahva huve.
Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neile kuulus kõrgeim võim riigis. Kui oli sõda, juhtisid nemad Rooma armeed. Preetorid järgnesid konsulile ja võisid vajaduse korral neid asendada. Nende tähtsaim ülesanne oli korraldada õigusemõistmist. 3 Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Tsensoriametit peeti väga auväärseks ja sellesse valiti enamasti eakad ja autoriteersed mehed. Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas oht. Sai ametis olla kuni pool aastat ja talle kuulus piiaramatu võim. Pärast ametiaja lõppu pidi ta oma tegudest aru andma ja nend eest ka vastutama. Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtragva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see ohustas lihtrahva huve. SENAT
annaabi.ee 
