kohtukolleegiumides, mis langetasid otsuse. Juhtis vajadusel senati- ja rahvakoosolekuid, juhtis leegione. Pärast ametiaja lõppu asehaldurina mingis provintsis. Tribunus plebis: -490, pleebsi esindav ametnik: kaitses plebeide huve; tema isik ja vara puutumatu. võis rahvakoosolekuid kokku kutsuda 6) Censor ja censio; census neil oli võim nimetada keegi „ebaväärikaks“ tsensoreiks valiti auväärseid, oma karjääri lõpul olevaid inimesi (tavaliselt endisi konsuleid), kel polnud kellegagi konflikte jaotasid kodanikus census’e järgi gruppideks ; määravad maksude suuruse ja avalike tööde mahu.Valvasid moraali järele. pidasid senaatorite nimekirja. võisid neid tagandada. pidasid arvet ratsanikuseisuse üle 7) Diktaator diktatuur: vana ametipost, mille järele tekkis vajadus rahutuste jm
Russow (aastani 1863) ning selles lehes käsitleti talurahva- ja seisuste küsimusi aadli jaoks üsna ebameeldivast lähtepunktist, mistõttu baltisaksa aadel hakkas toimetusele survet avaldama, nõudes veel ühe järelvalveorgani loomist tsensuuri kõrvale. See sundis Russowi lahkuma, toimetaja Greiffenhagen läks kompromissidele. Tsensuur Tsensuur sajandivahetusel ja 20. sajandi alguses Sajandivahetuse eel olid tsensoreiks Jüri Truusmann Tallinnas (kes tõkestas noore E. Vilde tee Postimehe toimetajaks saamisel T nimetas Vildet poolharitlaseks, toimetajatööks täiesti ebasobivaks, kes katsub eestlaste hulgas tekitada passiivset opositsiooni seoses valitsuse sammudega Baltimail) ja Jaan Jõgever Tartus (kes sai Ado Grenzsteini ja Jaan Tõnissoni omavahelist konkurentsi omal nahal tunda). 1905. aasta oktoobrimanifest kaotas eeltsensuuri ja laiendas väljendusvabaduse