Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid on viisid ümbritsevast informatsiooni hankimiseks ning selle töötlemiseks ja tõlgendamiseks. Tunnetusprotsessid jagunevad: Aistingud erinevate meeleelunditega vastuvõetud informatsioon. Taju Tähelepanu Mälu Mõtlemine Fantaasia Tsensoorne isolatioon kõik tunnetusprotsessid on iseleeritud ehk välistatud. Nägemine 90% informatsioonist saame nägemise kaudu. Nägemine on oluliselt seotud tähelepanu ja taju võimega. Võime küll asju näha, kuid me ei pruugi neid märgata. daltonism värvipimedus Kuulmine Kõige tugevamaid emotsioone tekitav aisting. Haistmine Kõige kiiremini emotsioone tekitav aisting Inimese tunnetusprotsessid ei ole loomadega võrreldavalt väljaarenenud seepärast, et meil on arenenud ajutegevus.
Välimised on samad mis tähelepanuga loetletud, sisemised aga on intelligentsus, kohanemine, kogemus...need kõik suurendavad tajumisvõimet. Tajuvalivus see aitabki inimesel tähelepanu koondada tema jaoks olulisele nähtusele, nagu filter Taju omadused Taju terviklikus Taju pöördumine Taju konstantsus maailma nägemise püsivus Goethe: mõtlemine on huvitavam kui teadmine aga mittehuvitavam kui vaatlemine. Tsensoorne isolatsioon hakati uurima seoses kosmoselendudega, totaalne eraldatus.Ei kuule, ei näe, ei taju, ei tunne, pimedus.Inimene ei kannata. Lapsed vajavad lähedust eriti. Taju võib üles äratada,taastada. Mõelge meeldivale olukorrale lapsepõlves... meenuvad lõhnad ja meenuvad tunded. Tajumisaeg Taju küpsemiseks kulub 0,1 sekundit Taju sõltub unisusest, hoiakutest, mürast, tujust, tahtmine ja kontsertreerumise võimest.
hiljem juba taju areng aeglustub või lausa lõppeb (taju areng vajab ka tajuja enda aktiivsust). Mälu * Endel Tulving Eesti päritolu maailmakuulus mälu uurija. * Mälu on psüühiline liitprotsess mis koosneb vastuvõtmisest, säilitamisest ja uuesti ära tundmisest. * On erinevat liiki mälusid, mida liigitatakse: info säilimise aja või info olemuse järgi. -) Aja järgi liigitatakse: *) Tsensoorne mälu neid on mitu (igal meelel oma mälu). Selle mälu info säilimise aeg on väga lühike, mis on vahemikus 0-2 sekundit, aga ta on ülimalt täpne, kuid kogu info on analüüsimata ehk toorel kujul. *) Lühiajaline mälu 15-25 sekundit. See on see mälu osa, kus sisse tulnud infole antakse tähendus (nimetatakse ka töömäluks). Lühiajaline mälu on ka see osa, mis seob sisse tulnud info eelneva infoga. Mälu maht on 7±2 kamakat (mitte lihtsalt sümbol vaid üks
annaabi.ee 
