mõnikord ebameeldivusi taluma. 6) Meid ümbritsevad abistajad. Kuid nad tulevad appi alles siis, kui me ise enam toime ei tule. 7) Inimkond suudab hinnata vaid möödunut. Õpetab hindama minevikku. Mingil juhul ei tohiks elada päev korraga, sest see oleks paigalseis, hirm tuleviku ees ja tahtmatus minvikust õppida. 8) Meie kavandatud seisund võib jääda saavutamata. St. et inimene peab õppima elus ka kaotama. 9) Looduses on palju tsenaariume. Inimene suudab mõista neist väheseid, st. et kõike ei saa ega pea oskama seletada mõistusega. 10) Üheski protsessis pole üksik isik määrav jõud . 11) Elus ja eluta looduse vahel puudub piir. Peale muinasjutu lugemist või jutustamise tuleks koos lastega leida kõik elulised seosed. Kunstmuinajutude ülesandeks on püüda lapsele selgitada mõistmatut ja seni avastamatut. Nende muinasjuttude najal peaks ta mõistma, et loodus on meie peremees, mitte vastupidi
osaleda vestluses. · KUJUTELMADE JA VÄLJAMÕELDISTE OSATÄHTSUS teatud vanuses lapsed kasutavad oma jutustustes fantaasiat ja tegelikkust läbi segi. Lap annab erineval moel märku, et nüüd algab väljamõeldud lugu. · ERINEVATE VÄLJENDUSLAADIDE OMANDAMINE zanr on mingile tsenaariumile iseloomulik keele kasutus, mida edastatakse, kas isikliku kogemusena või väljamõeldud loona. Tsenaariume on võimalik analüüsida sisu, vormi ja keeletunnuste põhjal. Lugemisele ja kirjutamisele eelnevad oskused · 6 või 7 eluaastaks on enamik lastest alustanud lugemis ja kirjutamis oskuse omandamist. Mõne aasta pärast vilunud lugejaks ja kirjutajaks saamiseks on mõningatel taju vilumustele lisaks olulised ka kooliealistel aastatel aset leidnud teatud keelelise arengu aspektid. Düsleksia
annaabi.ee 
