Nad viidi Birma linna nimega Ungwa. 1774-ndal aastal ühes Birma linnas nimega Rangoon otsustas kuningas Mangra korraldada 7 ööpäevase usufestivali Buddha mälestuseks. Festivalil toimusid mitmed erinevad meelelahutuslikud tegevused. Nagu kostüümi näidendid, komöödiad, mõõgavõitlused. Ühel hetkel arvas kuningas Mangra, et ta tahaks näha kuidas näeks välja oma vahel võisteldes muay boran ning Birma võitluskunst Lethwei. Nai Khanom Tom valiti välja võistlema Birma tsempioni vastu. Poksiring oli otse kuninga trooni ees ning Nai Khanom Tom esitas võitluseelse Wai Kru tantsu, et avaldada austust Birma kuningale, samuti publikule. Tantsides ümber oma vastase, hämmastas ja ajas segadusse ta sellega kõiki birmalasi, kui ka vastast.. Kui fight algas, lendas ta kohe vastasele löökidega peale, kasutades küünarnukke, põlvi ja teisi kõikvõimalikke lööke ning tagus teda nii kaua, kuni vastane kokku varises. Referee
ameeriklase Robert Mathiase tulemusest.(Teemägi: 1963) Rasked tingimused ja maksimaalne pingutus kümnevõistluses kurnas hiiglase tüüpi Lippu tugevalt ja lähipäevade võistlustest ei tulnud midagi head. Pärast paarinädalast kosumist oli ta taas valmis rekordeid püstitama. Nii kirjutas Lipp oma nimele täiesti üllatuslikult ka NSVL kettaheiterekordi 52.18-ga. Kümmekond päeva hiljem asus Heino Lipp püüdma NSVL tsempioni kuldmedalit ja ka rekordit kümnevõistluses. Mõõduvõtmised toimusid Ukrainas, Harkovis. Ilm oli hea, rajad kõvad kõik kui loodud fantastilise tulemuse püstitamiseks. Peamisteks vastasteks olid Vladimir Volkov, kellelt Lipp juba Tartus rekordi üle oli löönud, ning Pjotr Denissenko. Lipu võistluse algus polnud just kõige parem, 100 meetrit jooksis 11,4-ga ja kaugust hüppas 6.13. Võrreldes Tartu võistlusega oli Lipp kaotanud 150 punkti. Nagu hiljem selgus, jäi just nii
annaabi.ee 
