rakendatakse käesolevas töös absoluutsete mahtude printsiipi s.o. betoonisegu koostis- komponentide absoluutsete mahtude summa võrdub värskeltpaigaldatud betooni mahuga. Seejuures eeldatakse, et betoonisegu on täiesti tihe s.o. tihendamisega on betoonisegust eemaldatud kogu kaasatud õhk. Betoonisegu koostise arvutus tehakse alati 1 m3 betoonisegu kohta. 2.1. Vesi-tsementteguri arvutus Lähtudes Bolomey valemist määratakse maksimaalne vesi-tsementtegur, mis antud materjalide kvaliteedi puhul võimaldab saada nõutavat betooni survetugevust. ⎛ Ts ⎞ f cm = A ⋅ RTs ⋅ ⎜ − 0,5 ⎟, kus valem nr 2 ⎝V ⎠ fcm – betooni nõutav survetugevus, N/mm2, RTs – tsemendi aktiivsus (survetugevus), N/mm2, Ts/V – tsement-vesitegur (tsemendi ja efektiivse vee massi suhe) A – materjalide kvaliteeti iseloomustav empiiriline koefitsient.
Antud praktikumi raames uurisimegi betoonisegu tugevust 28 päeva möödudes. Esialgu tegime valmis betooni segu. Betoonisegu all mõeldakse koostisosade kivinemata segu, mis on veel paigaldatav ja tihendatav. Antud praktikumi raames kasutasime koostisosadeks tsementi, liiva, killustikku ja vett. Tsemendi kui sideaine ja vee suhet betoonisegus nimetatakse vesi-tsementteguriks. Selleks, et betoon peaks hästi vastu madalal temperatuuril, päikese ja vihma käes, peaks vesi-tsementtegur olema seda madalam, mida karmimad on betooni kasutamise tingimused. Samuti oleneb vesi- tsementtegurist värske betooni töödeldavus. Seda hinnatakse vajumikatse meetodi abil. Sedasama meetodit kasutasime ka antud laboratoorses töös. Vajumi määramiseks mõõdetakse ära vormi kõrguse ja vajunud katsekeha kõrgeima punkti vahe. Vajumi suuruse alusel jaotatakse betoonisegud vajumiklassidesse (S1: 10–40 mm, S2: 50–90 mm, S3: 100–150 mm, S4: 160–210 mm)
I v&jum, Portlandbemcnt Porthnd-Ddlevkivitsement cm D4mm IFl6mm D=8mrn D=l6mm 24 2AA 190 t75 165 5-7 210 200 180 170 8-10 215 205 185 175 l0-12 225 215 188 178 4,2.2Vesi-tuementteguri rrvutur Vesi-tsementtegur on seguveehulgasuhetsemendihulka.LahtudgsBolomeyvalemist miiamtaksemaksimaalne mis antudmarerjaliiekvaliteedipuhul vesi-tsernenttegur, . R, = A. R.".l1- v6imaldabsaadanoutavatbetoonisurvetusevust " o,sl, ns nu - z ) t f' f l - l i l l
killustiku (või kruusa) erikaal ja mahukaal ning minimaalne normidekohane tsemendi hulk 1 m3 betooni kohta. Betooni survetugevusklassi tagamiseks on vajalik keskmine survetugevus, mis leitakse valemiga 1: f cm f ck +1,48 (1) kus fcm nõutav betooni keskmine survetugevus, N/mm2; fck betooni normtugevus (C16/20), N/mm 2; betooni survetugevuste kogumi standardhälbe hinnang (=5,3), N/mm 2. Betoonisegu koostise arvutamiseks on tarvis leida vesi-tsementtegur (tsement- vesiteguri pöördväärtus). Väärtus on leitav valemist 2: RB = A RTs ( TsV -0,5)(2) kus RB betooni nõutav survetugevus (=fcm), N/mm2; RTs tsemendi aktiivsus (survetugevus), N/mm 2; Ts/V tsement-vesitegur (tsemendi ja efektiivse vee massi suhe); A empiirilised koefitsient, mis võtavad arvesse kasutatud materjalide kvaliteeti (kõrgekvaliteedilised materjalid A=0,65, keskmised A=0,60,
..100%). Harvem kontrollitakse ka tõmbe- ja paindetugevust. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8...15 korda väiksem. Mida kõrgem betooniklass, seda suurem suhe. Betooni kasutatakse peamiselt survele töötavates konstruktsioonides. Tõmbele ja paindele töötavates konstruktsioonides ainult koos sarrusega. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest. Peamised on kaks: · Tsemendimargist; · Vesi-tsementtegurist. Mida suurem tsemendiklass, seda tugevam betoon. Mida suurem vesi-tsementtegur, seda nõrgem betoon. Vähemal määral mõjutavad betooni tugevust: 14 · Tihendamine; · Kivistumise tingimused (halvad on läbikülmumine, liiga kiiresti kuivamine); · Kahjulikud lisandid materjalides ja vees; · Tsemendihulk (minimaalne tsemendihulk on antud projektieerimisnormidega). Optimaalne tsemendihulk betoonis oleks selline, et ta täidaks kõik täitematerjali vahesed
annaabi.ee 
