kulumiskindluse saavutamiseks termokeemiliselt töödeldakse, pinnakihti rikastatakse C-ga. Seda protsessi nimetatakse tsementiitimiseks. Nii et need on tsementiiditavad terased ja nende tüüpiline termotöötlus on tsementiitimine (kuskil 900-1000 kraadi juures pinnakihti rikastades süsinikuga saate pinnakihis süsinikusisalduse kuni 1%. Seega pinnakihis saate tööriistaterase struktuuri, aga südamikus jääb 0,2 edasi). Tsementiitimisele järgneb karastamine. Pind on üleeutektoid, südamik on alaeutektoid. Saate hea kombinatsiooni väga kõva ja kulumiskindel pinnakiht ja sitke südamik. Tavaliselt käib siia juurde ka madalnoolutus. See on tüüpiline termotöötlus tsementiiditavatele terastele. Ts+K+MN Teine grupp on 0,3-0,6% C-d, mille tüüpiline termotöötlus on karastamine. Kohe vahetult teete detaili valmis ja kohe karastate. Kuid sinna karastamisele käib otsa veel kõrgnoolutus.
moodustub puusöest õhuhapnikuga CO. Kontaktis rauaga laguneb süsinikoksiid ning moodustub atomaarne süsinik, mis tungib detaili pinda: 2 C O → C O 2+ C . Gaasilisel tsementiitimisel kuumutatakse detaile 920-980 C o propaani, maagaasi vm süsinikvesinikgaasi keskkonnas. Gaasi osalisel põlemisel tekkiv süsinikoksiid CO rikastab detaili pinna märksa kiiremini kui tahkel tsementiitimisel. Tsementiiditakse sügavuseni 0,5- 2mm, süsinikusisaldus kihis 0,8-1,1%. Tsementiitimisele järgneb karastus. Pärast karastust madalnoolutatakse detaile sisepingete kaotamiseks (150-200 °C) Nitriitimine seisneb terasdetailide pinnakihi rikastamises lämmastikuga, et tõsta pinnakihi kõvadust, kulumis-ja korrosioonikindlust ning väsimustugevust. Tehakse terastele, mis sisaldavad 0,2-0,4% C, 1-2% Al ja Cr ning 0,2-0,4% Mo. Põhiliselt kasutatakse gaasilist nitriitimist, mis seisneb detailide kuumutamises 500-600 C o ammoniaagi keskkonnas, kus