hinnatud, kui juuksurid. Parukate tegemiseks kasutati inimjuuste kõrval ka kitsekarvu, hobusejõhvi ning taimekiudu.Madame de Pompadour tõi koos oma lemmikjuuksuri Lèonard`iga moodi kõrgete juuksekuhilate hulluse. Stiilipidudel soovis iga naine olla teistest naistest kaunim ja silmapaistvam. Selle aja soengud koosnesid lilledest, lindikestest ja kivikestest. Parukaid toestati traatkarkassidega, mida täideti kõikvõimalike materjalidega (vati, riide või põhuga), ning "tsementeeriti" sea -, lamba- ja karurasvaga, et need püsti püsiksid. Suured ja uhked soengud kujutasid laevu, linnupuure ja muud sellist. Iga soeng oli ainulaadne ja kordumatu. Pariisi moeajakiri "Courier de la Mode" esitas ühe ainsa aasta jooksul ligi neli tuhat erinevat soengupilti. Soengud kõrgusid kuni 1,5 meetrini. "Taiesed" tekitasid pea ja seljavalusid. Reisima pidi pea alaspidi või põlvili. Peale selle, et soengud olid suured ja katastroofiliselt ebamugavad, tuli
Inimesed hakkasid arvama, et on vaja seista oma rahvuse ja isamaa eest. Rahvuslik ärkamine toimus siiski erinevate rahvaste juures erineval ajal. 5) Millistes Euroopa riikides oli rahvuslik liikumine kõige aktiivsem? Miks just seal? Rahvuslik liikumine oli kõige aktiivsem Itaalias, Saksamaal, Kreekas, Madalmaades ja Hispaanias. Viini kongressil taastatud absolutistlik valitsemiskorraldus ei arvestanud rahva nõudmistega. Tsementeeriti üksnes valitsejate dünastilised huvid, mis välistasid rahvusriikide tekkimise. Peagi hakati rahuvslikult meelestatud inimesi jälitama ning nende kodanikuõiguste taotlusi alla suruma. Piirati oluliselt sõnavabadust. Hakati nõudma rahvale kõrgeimat võimutäiust, konstitutsiooni, pralamentaarset valitsust ja kodanikuõiguste tagamist. 6) Mida taotlesid rahvuslased Saksamaal? Pärast Viini kongressi said Saksa riikides väiksemad rahvuslikud meeleavaldused ja isegi ülestõusud küllalt
annaabi.ee 
