Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus on krooniline pidevalt edasiarenev haigusseisund, mis on tingitud pöördumatutest muutustest kopsukoes (emfüseem) ja hingamisteedes (krooniline bronhiit). KOK riskitegurid Sigaretisuitsetamine 97% KOK-ist on tingitud suitsetamisest Suitsetajatest 20%-il areneb KOK Keskkonna saastatus Kutseekspositsioon (keevitustööd, kokkupuuted söe-, põlevkivi-, tsemenditolmuga) Sagedased infektsioonid (eriti esimese 5 eluaasta jooksul) Alakaalulisus sünnimomendil ja edaspidine vaegtoitumus (antioksüdantide osas) Geneetilised faktorid (kaasasündinud alfa1antitrüpsiini puudulikkus). KOK-i sümptomatoloogia Anamneesis pikaaegne suitsetamine (üle 20 pakk-aasta); Pakkaasta=suitsetatud aastate arv X keskmise sigarettide arvuga päevas:20)
haigustele vastuvõtlikumad. Riskifaktoriteks loetakse ka õhureostust ja kutsefaktoreid. Ehkki saastatud õhu kahjulikkus on üldiselt teada, puuduvad usaldusväärsed andmed otseselt keskkonna õhusaastatuse osast KOK etioloogias. Siiski on täheldatud, et suitsetamine koostoimes kutsetööst tingitud ohtlike õhus esinevate ainetega (räniühendid, kaadmium jt) suurendab haigestumise riski. On elukutseid, mille puhul on kindlaks tehtud suurem risk: söe- ja põlevkivikaevurid, tsemenditolmuga kokkupuutuvad ehitustöölised, metallurgid, transporditöölised, teravilja ja puuvilla töötlejad ning paberitööstustöölised. Geneetiliseks riskifaktoriks loetakse alfa-1-antitrüpsiini puudulikkust. Alfa-1-antitrüpsiin (AAT) on ainuke teadaolev geneetiliselt determineeritud faktor, mille defitsiit võib põhjustada kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust. AAT tuntakse ka kui alfa-1-
annaabi.ee 
